Ülestõusnud Issanda sõbrad
Pärnu Immaanueli koguduse pastori Joosep Tammo ülestõusmispüha jutlus sõprusest nõnda nagu seda mõistetakse kristliku kogemuse valguses.
Pingeväli
Küsimus seisneb selles, kas Issanda kogudus rajaneb sõprusel või orjusel, vabadusel või sunnil. Jeesus ise ütleb: Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida ma teid käsin. Ma ei nimeta teid enam orjadeks, sest ori ei tea, mida ta isand teeb. Teid olen ma nimetanud sõpradeks.
Tänapäeva sõprus
Imelik, Jeesus nimetab meid oma sõpradeks. Keda meie nimetame oma sõpradeks? Kindlasti mitte mõnd juhuslikku tuttavat, kellega sattusime väljasõidul või peol kokku. Tõeline sõprus eeldab midagi enamat. Lastelt on mõndagi õppida.
Olen vahel oma õpilastelt küsinud: millised omadused peaksid heal sõbral olema? Vastused on ikka samasugused: tõeline sõber ei peta, sõber kohtub minuga meelsasti ja tal on aega minu jaoks, sõber peaks alati minu poole hoidma, ta aitab mind, kui ma jänni jään või hädas olen.
Niisiis, tõelise sõpruse tunnused on: avatus ja usaldus, huvi ja aeg teineteise jaoks, koosolemise mõnu ja ustavus teineteisele. Need mõtted väljendavad igatsust omada tõelist sõpra, kelles ei peaks pettuma. Kuulus Ameerika autovabrikant Henry Ford, ütles: „Sinu parim sõber on see, kes kutsub Sinus esile parimad omadused.“
Orjus
Vaadelgem ka pisut sõprusele vastanduvat mõistet – orjust. Orjus kõneleks nagu kaugetest aegadest, mis on ammu möödas. Meil ei ole täna paremat sõna, tõsi on aga see, et orjus kestab väga mitmesugustes vormides tänini. Mitte töö ise, vaid see, millistes tingimustes tänapäeval töötatakse, sarnaneb sageli orjusele. Tööandja ja töövõtja vahekord võib sarnaneda vägagi kõige halastamatule kurnamisele. Kasumijanu kurnab inimesest kõik välja. Alkoholi ja mitmesuguste himude orjus. Kahjuks peab ütlema, et mõned inimesed näevad end väära Jumala Sõna kuulutuse tagajärjel Jumala orjadena. Wiedemanni sõnaraamatus on 19. sajandil jumalateenistusele minemise vasteks antud: läheme Jumalat orjama.
Meiegi aeg on täis rõhumist ja orjust – need ei ole liialdatud sõnad. Me ei ole sugugi mitte paremad kui antiigi või keskaja inimesed. Sellistesse oludesse sattunud inimese suurimaks igatsuseks on saada vabaks. Leida kõigest sellest mingi pääsetee.
Ülestõusnud Issand ja Tema sõbrad
Sellises olukorras ütleb Jeesus: Ma ei nimeta teid enam orjadeks,.... Teid olen ma nimetanud sõpradeks. Jeesuse jaoks ei ole need ainult sõnad, vaid tegelik elu. Vaadelgem evangeeliumist kolme momenti:
Jeesuse kaasaegsete jaoks tähendas „Jumal“ eelkõige kedagi, kelle ees inimene on süüdi ja kelle arusaamatule tahtele tuleb lihtsalt kuuletuda. Jeesus toob meid sellisest mõtteviisist välja ja näitab meile Jumalat oma Isa ja inimeste sõbrana, kes ei suhtu meisse nagu käsualustesse. Ta ütleb: Nõnda nagu Isa on armastanud mind, olen minagi armastanud teid. Tähendab, kui me oleme Jeesuse sõbrad, siis oleme me ka Jumala sõbrad ja Tema on meie sõber ja seda igas mõttes.
Kuuldes Jeesuse sõnu: Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida ma teid käsin, näib nagu esitaks Jeesus meile tingimusi. Kas see sobib sõprusega või mitte? Ta nimetab oma tingimuse väga selgelt: Armastage üksteist! Jeesus ütleb: Ärge rõhuge üksteist, vaid armastage ja austage üksteist. Meie ja Jeesuse sõpruse side peab ulatuma ka meie kaasinimesteni! Niisiis ärgem muutke kaasinimesi oma sulasteks ja orjadeks, vaid muutke nad oma sõpradeks.
Jeesus nimetab ka sõpruse viimast tagajärge: Ei ole olemas suuremat armastust kui see, et keegi annab elu oma sõprade eest. Need ei ole ilusad sõnad, vaid just seda Ta tegi meie eest! Ta ütleb seda meile kui ristilöödu ja ülestõusnu. Meiegi elus on palju olukordi, kus me jagame oma aega, oma raha, oma tundeid kaasinimestega. Mõelgem vaid oma abielule, perekonnale, lastele, haigetele, vigastele.
Suurejooneline usk
Lõpuks võiksime öelda: meie usk Jumalasse, Jeesusesse Kristusesse ja Püha Vaimu on lihtsalt suurejooneline: Kristlastena on meil Jumal, kes on meie sõber. Sõber, kes aitab meis meie parimatel omadustel õitsele puhkeda. Ülestõusnud Issand on meie tõeline sõber, ta on meile seda sõprust näidanud. Ta seisab sõbrana täna omade kõrval. Meil on Püha Vaim, kes ei anna meis enne rahu, kui ka meie kaasinimesed on saanud Jumala ja meie sõpradeks, annab meisse oma rahu.
On meil sellel kevadisel pühapäeval aega Jeesuse sõprade jaoks?
Jeesus ütleb: Ma olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks. Armastage üksteist, nagu mina olen armastanud teid!
Ühel päeval, kui kaovad kõik katted ja igavene kevad heliseb üle uue taeva ja maa, ütleb kuningate kuningas:
"Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on
valmistatud maailma rajamisest peale!
Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa,
mul oli janu ja te andsite mulle juua,
ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu,
ma olin alasti ja te riietasite mind,
ma olin haige ja te tulite mind vaatama,
ma olin vangis ja te tulite mu juurde."
Selline on sõpruse kuningriik
On hea teada, et selle kuningriigi kuningas ei ole võõras, vaid hea sõber, kellega me igal päeval kohtume. Tema ongi see parim sõber, kes kutsub Sinus esile parimad omadused! Milliseid omadusi kutsume meie oma sõprades esile? Kas Jumala sõpruskond on täna Pärnus ahenev või kasvav? Kas Sa oled sellele takistuseks või abiks? Kas Sa oled viljakandev oks viinapuus, mille nimi on Jeesus Kristus?
Samal teemal:
