Ülevaatlikult priiusepäeva pühitsemisest
Saabuv priiuse põlistumise päev on Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimehe Trivimi Velliste sõnul ülimalt erilise ainukordsusega ajatähis, mis loodetavasti ei kordu Eesti riigi ajaloos mitte iialgi. 27. märtsil saab meie riigi vabadus põlisemaks kui kunagi varem, millega ongi priiuse põlistumise päeva nimetus põhjendatud.
Priiuse põlistumise lootus toetub eeldusele, et meie riik jääbki vabaks ja sellisel juhul osutub kõnesolev päev oma kordumatuses erilisemaks igal aastal tähistatavast Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäevast. Erandi moodustab muidugi EW 100.
Mullu 5. septembril Euroopa muinsuskaitsepäevade ühe osana Tõrva Kirik-Kammersaalis toimunud seminaril tegi Velliste avaliku üleskutse arutlusteks sellest, kuidas nimetatud murdepunkti aja kulgemisel tähistada? Mitmed seltsid asusid seisukohale, et erilist vabaduse päeva peab üldrahvaliku osavõtlikkusega väärikalt pühitsema.
Tänavu 25. jaanuaril kirjutas päeva pühitsemise peamine eestvedaja Velliste Maalehe võrguväljaandes väljaarvestatud kuupäeva aluseks võetud ajaloolistest faktidest, ajatähise mõttest ja tegi ettepanekuid võimalike ettevõtmiste kohta selle tähtpäeva ära märkimiseks. Velliste hinnangul on praeguse seisuga kõige enam ettevalmistusi tehtud Pärnumaal, nimetades seda maakonda priiusepäeva pühitsemise lipulaevaks. Küllap on selleks olulise panuse andnud ka Pärnu Postimees, kui toimetus koostöös Maaleht.ee Pärnumaa uudiste märkmikuga avaldas paberkandjal peaaegu samas mahus artikli, mis oli juba varem Maalehes avaldatud ja tekitanud ka mõningat mõttevahetust.
Vellistele näib ühe sümpaatsema ütlemisena Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi filosoofia õpetja ja Immaanueli koguduse pastori Joosep Tammo mõte, mille ta sõnastas tänulikkuse vajaduseks. „Tänamatus ja tigedus on need, mis meie vabadust kõige enam õõnestavad. Tänamatu elab vaid saamahimus ja kui ta küllalt ei saa, siis lahkub,“ ütles Tammo, kes ise peab selle päeva kõige olulisemaks osaks tänujumalateenistusi. Ta lisas juurde, et eestlane on tagasihoidlik rahvas. „Suured pidustused ja lippude lehvitamised meenutavad vahel võõrvõimu, kes kasutas rahva kallal sümbolitega manipuleerimise taktikat. Seepärast kutsuksin sellel päeval kõiki peresid üles kogunema üheskoos õhtul ühise peolaua taha ja mõtisklema möödunud vabaduse aastate üle ning mõtlema paremale tulevikule.“
Eesti Lipu Seltsi mõttealgatusel on Tiina Sildre kujundanud päevakohase kaardi, mille taustapildiks Tunne Kelami fotografeeritud laulva revolutsiooni suurim meeleavaldus 1988. a 11. septembril Tallinna lauluväljakul. Vasakul serval sinimustvalge rinnalint ja selle peal priiuse põlistumise päeva rinnamärgi kujutis, mille kujundas graafik Lembit Lõhmus. Kaardi teisel küljel on kokkuvõtlik teavitus priiuse päevast, mille peamõttena kutsutakse olema eelkõige tänulikud.
Lipu seltsi algatusel ja Riigikantselei tellimusel on Eesti Post ja Eesti Postmark
kavandanud tervikasja priiuse põlistumise päeva tähistamiseks. Tervikasja postkaardi formaadis kujundas kunstnik Indrek Ilves, sellel oleva postmargi Lembit Lõhmus.
Esmase priiusepäeva pühitsemise üleskutse tegid Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Jaan Poska Mälestusfond, Kindral Johan Laidoneri Selts ja Konstantin Pätsi Muuseum. Velliste on seltside ja teiste organisatsioonide või asutustega nõu pidades sõelunud mitmesuguseid ettepanekuid ning lahterdanud need kokkuvõtlikult sportlikeks, hariduslikeks, kultuurilisteks ja liturgilisteks tegemisteks, mis näivad täiesti teostatavatena.
Paljud kogudused osalevad ühel või teisel viisil päeva väärikal tähistamisel. Näiteks Pärnu Immaanueli koguduse pastor Joosep Tammo on lubanud kell 18 koguda rahva tänujumalateenistusele. Ka Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja Enn Auksmann järgib head kavatsust tänuteenistuse korraldamisega. Toris asuv Eesti Sõjameeste Mälestuskirik peab keskpäeval jumalateenistuse. Koguduse juhatuse esimees Jüri Kask tunneb heameelt, et sündmusega ühinevad Sindi Gümnaasiumi ja Tori Põhikooli õpilased, kes rivistuvad kirikuliste saabumise ajaks kümnete sinimustvalgete kandelippudega kiriku peasissekäigu juurde spaleeri. Õpilastele jääb mälestuseks lindiga priiusepäeva rinnamärk.
Paikuse valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits ja Seljametsa Muuseumi juhataja Laine Järvemäe korraldavad koostöös lipu seltsi kohalike liikmete ja Paikuse Põhikooli 9-te klasside õpilastega keskpäeval muuseumi ruumides miniatuurse õppepäeva, mille viib läbi ajaloo õpetaja Mait Lind. Teema pealkirjaks on „Eesti riikluse arengu lugu“. Õpilased näevad veel 10 minuti kestel slaidiprogrammi vahendusel lühiülevaadet sinimustvalge lipu päevade tähistamisest Pärnus ja tutvuvad muuseumi eksponaatidega. Ka muuseumist lahkuvad õpilased kingitud märkide ja lindikestega, mis jäävad seda erilist päeva meenutama.
Pärnu Muuseumis näidatakse kahel ekraanil Eesti erinevate ajajärkude dokumentaalkaadreid. Muuseumi direktor Aldur Vunk ütles, et nende maja kohvikus näeb alates kella 17-st videot Eesti riigiga üheealisest Elle Reederist, kes töötas Oru lossis teenijannana. Tema ise küll selleks päevaks muuseumi kohvikusse ei tule, aga filmimise ajal kandis neljakümnenda aasta riietust. Kohviku külalised näevad originaalseid tolleaegseid lauanõusid.
Pärnu Maavalitsuse trepigaleriis on avatud laste joonistusvõistluse „Minu unistuste Eesti" tööde näitus. Sindi Gümnaasiumi ajalooõpetaja Lembit Roosimäe teeb priiusepäeval algusega kell 14.00 kõigile huvilistele ajalooteemalise ettekande maavalitsuse 5. korruse saalis. Roosimäe sõnul kõneleb ta võrdlevalt mõlema Eesti aja suhtumistest ja suhtumise muutumisest kaugemast perioodist tänapäevani. Roosimäe kavatseb korraldada priiusepäeva tähistamiseks vastava sisulise viktoriini ka oma kooli õpilastele.
Tõstamaa valla kultuurijuht Õnnela Lees kinnitas, et kindlasti on neil noortele midagi kavas, aga üksikasjad vajavad veel täpsustamist ja seepärast on pisut vara sellest kõnelda.
Ka Kihnu vallavanem Ingvar Saare kinnitas kava koostamisest. Ta selgitas, et tähistamine toimub siiski tagasihoidlikult ja mitte väga suurejoonelise ettevõtmisena.
Halinga vallavolikogu aseesimees Mati Rosenstein leiab, et esimesest Eesti ajast kauem kestvast taasiseseisvuse pikkusest on tore olla teadlik ja sel päeval võib küünla süüdata ning väikese napsigi võtta. Siiski eelistab ta jääda päeva pühitsemisel väga tagasihoidlikuks ja peab olulisemaks 27. märtsil mälestada Pärnus sündinud Jüri Kukke, kes hukkus 1981. a Arhangelski oblasti vangilaagis. Tema sarnaste inimeste auks tähistatakse juba 17. korda Langenud Vabadusvõitleja Päeva. Seda küll mitte riikliku tähtpäevana.
Tagasihoidlikku päeva pühitsemist eelistab samuti Sindi Muuseumi juhataja Heidi Vellend, kelle mõte on kutsuda linna ajalooklubi liikmed ja teised huvilised õhtusele teejoomisele.
Kaiu Kustasson Pärnumaa Spordiliidust ütles, Jõulumäe on sel päeval sportlikeks ettevõtmisteks kõigile tasuta avatud. Kuna aega veel on, siis peetakse täiendavalt aru, mida sel päeval annaks ära teha.
Esimene Eesti aeg – tegelik, de facto iseseisvuse aeg – kestis ühtekokku 7890 päeva. See moodustus Eesti Vabariigi väljakuulutamise päevast 24.02.1918 ning seejärel ajavahemikust 11.11.1918 kuni 16.06.1940 (kaasa arvatud).
Teine Eesti aeg ehk praegune iseseisvusaeg on kestnud alates 20. augustist 1991 katkematult. Ajavahemik 20.08.1991 kuni 26.03.2013 (kaasa arvatud) moodustab samuti 7890 päeva. Seega 27. märtsi esimestel hetkedel võime sümboolselt öelda: uus vabaduse aeg on osutunud pikemaks eelmisest.
Samal teemal:
