Eesti meistri- ja karikavõistluste viies etapp avab käesoleval nädalavahetusel uuendatud Audruringil Eesti mootorispordi ajaloos täiesti teise ajajärgu.

Peahoone ehitus, tulevane koht publikule

Audru ringraja pidulikku avamist tuleb veel oodata kevadeni, sest 235 m pikkuse peahoone ehitamine kestab vähemalt kolm kuud, paigaldamist ootavad rahvusvärvidesse värvitud äärekivid ja teha oleks veel üht-teist. Kuid väga suure liikluskoormusega maanteedele mõeldud SMA-asfaldiseguga kaetud motoringrada on juba mõnda aega sedavõrd valmis, et esimene ametlik võistlus võib alata.

Pärnu linnapiiril asuval Audru 3,2 kilomeetri pikkusel ringrajal näeb kihutamas Eesti lahtiste meistri- ja karikavõistluste etapi üheksa masinaklassi võistlejaid. Meistrivõistluste klassis on esindatud Superbike, Superstock 600, samuti külgvankrid, karikavõistluste klassis näeb Rookie 600, Rookie 1000 ja C-klassi (hobi) sõitjaid.

Juba mitmendat päeva proovivad võistlejad raja häid omadusi ja katsetavad erinevaid sõiduvõtteid uuendatud või päris uutes kurvides ja sirgetel lõikudel. Vastselt valminud võistlusrajal on kihutanud ka tuntud motoässad Peeter Koval, Lembit Teesalu, ka mitmekordne Eesti meister Hanno Velt, kes võis olla kaherattalisel ilmselt esimesi renoveeritud Audruringi hindajaid. Kuidas Hanno Velt end esimestel ringidel tundis, millised on mõtted ja arvamused – neist muljetest saab pisut lähemalt lugeda Audruringi kodulehelt

Kokkuvõtvalt ütleb Hanno Velt: „Erakordselt hea tunne!“ Lahtiseletatult tähendab see eelkõige seda, et talle meeldivad väga endiste kurvide trajektoorid, kuna need tunduvad vanaga sarnased, kuid kurvikiirused on seejuures kindlasti märkimisväärselt suuremad. „Uus finišikurv on väga hea raadiusega ja väljatulek veidi negatiivse kaldega. Kes seal natuke kaugemale vajub, ei saa nii

hästi avada kui see, kes seespool püsib.Võimalik on valida kaht kurvitrajektoori ja viimases kurvis võib-olla veel üht-teist ära otsustada,“ naudib Velt sõitu.

Tema sõnul on stardikurv pime ja seetõttu veidi kõhe, algul paljudele ilmselt raske ja vajab harjumist, millal gaas maha visata. „Kui seda läbi jalutad, tundub olevat üks pikk lauge kurv, aga kui sõidad, siis minu

arvates betoonmüür keerab kaks korda. Sõites üritasin kurvi võimalikult väljast võtta ja võimalikult hiljem gaasi maha visata ehk kurv läbida gaasi hoides,“ selgitab motoäss võimalikku sõidutehnikat ja tunnistab teatavat keerukust.

Kuidas täpselt eeldused, ennustused ja arvamused paika peavad, kogetakse lõplikult juba täna ja homme. Avavõistluse kvalifikatsioonisõidud on kavandatud 1.

septembrile algusega kell 13.35 ja võistlussõidud järgmisele päevale algusega kell 13.00.

MTÜ A2 Racingu juhatuse liige Andres Hall lubab, et juba järgmisel nädalavahetusel korraldab Erki Sport superkrossisarja sõite mitme masinaklassi ringrajaautodele. Näiteks krossiautode kõrval peaks nägema ka Volgade võiduajamist.

15. ja 16. septembril näeb taas

mootorrataste Eesti meistrivõistluste etappi. Samal ajal toimub ka autode meistrivõistlus, mis läheb ühtlasi Balti meistrisarja arvestusse.

Pealtvaatajatele on oluline leida paremaid vaatepositsioone. Andres Hall arvab, et publiku jaoks kujuneb arvatavasti üheks magusamaks vaatamiskohaks ehitatava boksi katus, kuhu saaks paigaldada teisaldatavaid tribüüne. Veel osundab ta

stardisirge lõpus olevale kõrgendikule, millest võib kujuneda eelistatumaid vaatamiskohti, kuna just sealsel tagasipöördel võib sagedamini midagi adrenaliini tekitavat toimuda. Muidugi asub publikuala väljapool rada tervenisti ringraja ääres.

Erilist rõhku on pööratud pealtvaatajate ohutuse tagamiseks. Kohati võib tekkida isegi küsimusi, miks vaatajaid

võistlusrajast eraldav võrk on nõnda kaugele veetud – aga see kõik on turvalisuse huvides. Raja ääres on tugevdatud konstruktsiooniga põrkepiire, sellest kaugemal eemal vaatajaid piirav võrk. Kolmas aed ümbritseb kogu ala kinnise ringina, kuhu ilma piletita või muu loata mitte ühelgil inimesel asja ei ole.

Samal teemal: