Stenbocki maja asub aadressil Rahukohtu 3; Euroopa Liidu Infokeskus (Euroopa maja) asub Tallinna Kaubamaja vastas
2. mail Pärnu Väärikate Ülikooli kuulajatele ja Väärikate klubi liikmetele korraldatud Stenocki ja Euroopa Liidu maja külastamine toimus Europe Direct projekti koosluses.
Euroopa Liidu liikmesriikide lipud Euroopa maja saalis
Teel Tallinna projektist Europe Direct
Pärnu Maavalitsuse väliskoostöö nõunik Kersti Liiva üheks tööülesandeks on ka Europe Direct projekti vedamine Pärnumaal. Bussisõidul Tallinnasse tutvustas Kersti Liiva Europe Directi teabevõrku, mis loodi Euroopa Komisjoni poolt 2005. aastal. Praegu tegutseb Euroopa Liidu 27 liikmesriigis üle pooletuhande infopunkti. Eestis tegutseb Europe Directi teabevõrk alates 2005 aastast. 2009. aasta alguses laienes Europe Direct infopunktide hulk Eestis kolmelt kaheksale. Pärnus, Kärdlas, Võrus, Valgas, Põlvas, Viljandis, Jõgeval asuvad infopunktid maavalitsustes kuid ainsana Jõhvis on see avatud Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja esinduse juures.
Maakonna nfopunktide ülesandeks on seatud Euroopa Liiduga seonduva teabe levitamine ja koordineerimine erinevatele sihtgruppidele. Samuti Euroopa Liidu alaste loengute, teabepäevade, seminaride ja muu seesuguse korraldamine vastavalt vajadusele. Nii oli ka kolmapäevane väljasõit üks osa nimetatud projektiga rahastatud sündmustest.
Stenbocki majas
Esimese peatuse tegi buss Toompea müüri ääres. Sealt jalutati 10 minuti teekonna kaugusel Rahukohtu tänaval asuvasse Stenbocki majja. Arhitekt Johann Caspahr Mohr kavandas kubermangu kohtute kasutuseks Toompea põhjaservale range klassitsistliku ilmega esindusliku hoone, mis selle valmimisel 1792. aastal sai hoopis krahv Jakob Pontus Stenbocki linnaresidentsiks. Sellest ka nüüdse renoveeritud hoone nimetus.
Esimesena tehti tutvust turvakontrolliga ja seejärel pääses maja esimesel korrusel asuvasse valitsuse pressiruumi, kus tavapäraselt peetakse pressikonverentse pärast valitsuse korralise istungi lõppu neljapäeviti kell 12. Kolmapäeva ennelõunal võisid ajakirjanike toolidel ja isegi laua taga kus muidu vastavad küsimustele valitsuse liikmed istuda Pärnumaa õppurid. Laual näha olevatesse väikestesse kuplitesse peidetud veebikaamerad võimaldavad kõigil huvilistel jälgida valitsuse pressikonverentse interneti vahendusel otseülekandena.
Järgnevalt mindi üle õue valitsuse tööruumidesse. Õue kaunistab uhkes üksinduses kasvav pärn, mille vanuseks arvatakse olevat 120-150 aastat. Liigiliselt suurelehine pärn võiks soodsates tingimustes kasvada kuni 1000 aastaseks, aga siinse areaali põhjapiiril puule nii pikka iga ei ennustata.
Kohtuhoonena võeti maja kasutusele pärast krahvi surma alates 1891. aastast ja töötati seal 1987. aastani. Hiljem jäeti maja lagunevasse seisundisse. 1996. aastal alustati taastamisega ja hoone ehitati Vabariigi Valitsuse ning Riigikantselei tarbeks. Taastamistööd lõpetati ca 6800 ruutmeetrise tööpinnaga majas 2000. aasta alguses, 23. veebruaril tutvustati maja esmakordselt ajakirjanikele ja Riigikantselei ametnike esimene tööpäev algas uutes ruumides peale jaanipäeva. Valitsus pidas Stenbocki majas oma esimese istungi 8. augustil. Sisseõnnistamistseremoonia toimus EELK peapiiskopi Jaan Kiiviti poolt 6. septembril. Taastusremondi eest tasus riik 69 miljonit ja sisustusele kulutati 3,37 miljonit krooni.
Kaunilt taastatud hoones tutvuti nelja ruumiga. Esmalt siseneti peaministri sekretariaadi väga avarasse ja valgusküllasesse ruumi, kus omal ajal asus kohtukantselei. Riigivanemate saali sisustab vanaaegne mööbel ja seintel ripuvad professor Enn Põldroosi maalitud riigivanemate Kaarel Eenpalu ja Jüri Uluotsa portreed. Rohelise toa seinal näeb riigivanem Jüri Jaaksoni portreed, mille autoriks on Rein Tammik.
Suurt põnevust pakkus istungite saali külastamine. Ruumi täidab väga suur ovaalselt tugevalt väljavenitatud laud, mille taha võisid väärikad päris pikalt end istuma sättida ja kuulata giidi selgitusi valitsuse töökorralduse kohta. Kohad on nimelised ja nii teadis iga külaline, kelle toolil ta istub. Peaministri toolil istuja võis ka traditsioonilist koosolekujuhataja puust haamrit vastu lauda koputada. Peamine töö tehakse siiski arvuti klahvidel näppe kasutades, sest kõigi otsuste tegemisel abistab Eesti valitsust Stenbocki majas alates 2000. aastast töövahend, mida nimetatakse ametlikult valitsuse istungite infosüsteemiks. Igapäevases suhtluses öeldakse süsteemi nimetades lihtsalt VIIS. Elektrooniline töö säästab paberit. Puudub vajadus istungeid ettevalmistava mahukate istungimaterjalide paljundamiseks ja ministeeriumidesse laiali saatmiseks. Ministrid ei pea kaasas kandma kohvrit täitvaid pabereid, sest kõik vajalik on interneti vahendusel hõlpsasti käeulatuses. Kuid kogu oluline dokumentatsioon saab ikkagi ka paberkandjal dubleeritud. Enne VIIS-i kasutuselevõttu võisid istungid kesta kuni 5 tundi. Nüüdse infosüsteemi abil on istungite kestust lühendanud 30 kuni 90 minuti piiridesse.
Euroopa majas
Järgmisena külastati Tallinna Kaubamaja vastas asuvat Euroopa maja, kus esmalt anti kõigile tubli kehakinnitus. Pärast seda kui maitsev hernesupp söödud ja kohvi joodud, võis maja kahes ruumis ringi vaadata, tutvuda rohke kirjavaraga, aga vaadata ka õpilaste joonistusi, mille hulgas leidus üsna palju Pärnumaalt saabunud töid: Sindist, Paikuselt, Kilingi-Nõmmest ja Pärnu linnast. Mingi aeg kulus lühikese majandusteemalise ettekande kuulamiseks. Euroopa Liidu Maja poliitikaosakonna juhataja Paavo Palk peatus olulisematel numbritel, mis kirjeldasid Euroopa Liiduga liitumisest tulenevat kasu. Küsimuste esitamise ajal aga selgus, et Pärnu Väärikate Ülikooli kuulajad on väga heade teadmistega nii päevapoliitikas kui ka suutlikkuses teha kokkuvõtvaid üldistavaid järeldusi. Ühe küsimuse esitas hakatuseks ka Paavo Palk selle kohta, kas nende arvates on Euroopa Liiduga liitumise järel elujärg üksikinimese jaoks märgatavalt paranenud võrreldes 10 kuni 15 aasta taguse ajaga. Eranditult mitte ükski kuulajaist ei saanud seda kinnitada. Lektori küsimuse järel tekkis elav diskussioon, mõtete vahetus ja väga konkreetsete ettepanekute esitamine.
Pärast õppetunni lõppu tunnistas teabevõrkude koordinaator Doris Lebreht, et nii elavat ja asjalikku mõttevahetust pole nad selles majas varem kohanud. Kuid mitme teise maakonna infopunktide suured grupid on alles saabumas. Kes on aktiivsema mõtte ja teravama taibuga, selgub seega hiljem. Teadmiste selgitamiseks korraldati ka kümne küsimusega välkviktoriin. Küsimused olid enamikus küll lihtsad, aga mitte kõik ja mõned eksitused lipsasid siiski ka sisse. Näiteks küsiti: mis aastal lahkus Gröönimaa Euroopa Liidust, milline riik on võitnud kõige rohkem Eurovisiooni lauluvõistluse, mis on Sloveenia pealinn jne? Vastati viieliikmelistes gruppides. Kas parimad vastajad võiksid saada näiteks tasuta reisi Brüsselisse, sellele veel mälumängurid vastust ei saanud. Tagasiteel võis veenduda selles, et kõik jäid Tallinna reisiga väga rahule ja muidugi teeksid nad reisi ka Euroopa Liidu pealinna Belgiasse.
*
