Väärikate ülikooli õppurite ühispildistamine Endla ees
Tartu ülikooli Pärnu kolledž andis eile õhtupoolikul Endla saali kogunenud üle 400-le tänavuse õppeaasta õppijale kätte lõputunnistused.
Lilled 80 ja eakamatele õppuritele
Paljude teiste hulgas käis juba neljandat aastat Tervise kultuurikeskuses peetud loenguid kuulamas ka August Puuste, kes mullu novembris tähistas oma 99. sünnipäeva. Lõpuaktuse ajaks oli saanud vähemalt 80-aastaseks või vanemaks peale Puuste veel 23 õppurit, kelle kõigi nimed väärivad teadmiste omandamise tahte poolest esile tõstmist ja noorematele eeskujuks seadmist: Valli Meriluht, Feliks Leet , Ellen Treufeldt, Venda Mitt, Elfride Hansen, Helga Koppel , Agnes Lubi, Endel Laurit, Armilde Koppelmaa, Laine Koltsova, Laine Laurit, Ants Udu, Feliks Männikov, Evi Tõnissoo, Lille-Õie Joosepson, Milvi Leppmets, Ella Kallastu, Maimu Eriste, Loore Merila, Ingrid Madissoo, Valve Mägi, Helene Aasa, Milvi Peet.
Pärnu kolledži direktor Henn Vallimäe tõdes õppeaasta pidulikku lõpuaktust avades, et nelja aastaga on eakatele suunatud õppevorm end kõigiti õigustanud. Sellest kõneleb osalejate suur arvukus ja lektorite valik. Õppeaasta algas Toomas Hendrik Ilvese loenguga, sõnapidavalt oli kohal Andrus Ansip, loengutega esinesid Riigikogu liikmed, teadlased ja teised väga hästi oma eriala tundvad inimesed. Kõigi esinejate professionaalne tase on olnud kõrge, mis omakorda lisab väärtust kolledži mainele ja tõstab kuulajate enesehinnangut.
Pärnu maavanem Andres Metsoja rääkis lõpetanuile kaks õpetlikku näidet tema enda eelmise päeva kogemusest, kui ta jooksis kõrvuti 71-aastase härrasmehega maratoni. Jooksmise ajal jätkus eakal mehel jõudu isegi anektooti rääkida hundist ja jänesest, kes keelitas esimest mitte kärbseseent sööma. Hunt vastanud, mis tal sellest, kellele need seened kuuluvad. Loos moraali küllaga teadmiste vajalikkusest, aga ka meie eetiliste hoiakute tervislikkusest igas mõttes.
Pärnu linnapea Toomas Kivimägi väärtustas oma sõnavõtus eakate väärikust ja tuletas meelde vanasõna: „Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea!“ Aga ta lisas juurde, et sellest teadmisest enam tänapäeval ei piisa ja õppida tuleb nüüd ka Juhanil väga pingsalt, et ajaga sammu pidada.
Üldse oli sel aastal rekordarv lõpetanuid, kuigi alustanuid oli võrreldes eelmise õppeaastaga viis inimest vähem: alustas 501 ja lõpetas 411 õppurit. Mullu olid samad näitajad 506 ja 394; ülemöödunud aastal vastavalt 503 ja 384 ning esimesel korral 381 ja 295.
Väärikate ülikooli tegevuse ideede generaator on aktiivsetest osalejatest moodustatud nõukoda, mis asutati 15. juunil 2010. Igal aastal vahetub nõukoja töös osalejatest umbes neljandik. Iga õppeaasta jaoks vaadatakse ühiselt uued ülesanded ja eesmärgid üle ja selle põhjal koostatakse terviklik kava terveks aastaks. Nõukoda peab aktiivset sidet kõigi õppuritega ja esitab tagasiside saamiseks väga täpselt sõnastatud küsimusi.
Nii paluti nimetada 3 huvitavamat loengu teemat möödunud õppeaastal. Vastavalt pingeritta seatult loetleti enim huvipakkuvate teemadena: „Toitumine, kehakaal, tervis“, „Antiik ja tänapäev“, „Rahvusvaheline olukord – muslimi vennaskonna sammud demokraatia poole“, „Kuidas supelsaksad Pärnut vallutasid?“. Sageli nimetati ka eaministri ettekannet „ Aktuaalsed probleemid Eestis ja Euroopas”.
Uuel õppeaastal soovitud loengute teemade nimekiri on väga ulatuslik, mille täielik kirjeldamine võtaks äärmiselt palju ruumi. Ollakse huvitatud Pärnust, psühholoogiast, geeni uuringutest, riigi ajaloost, välispoliitikast, aiandusest, usust, alternatiivsest meditsiinist, muusikast, teatrist, kunstist, kirjandusest, loodusest, reisidest ja paljust muust.
Kõige rohkem meeldivama, köitvama ja haaravama esitlusviisiga lektoriteks peeti lõppenud perioodil professor David Vseviovi, julgeolekunõunikku ja ettevõtjat Erik-Niiles Krossi, emeriitprofessorit Selma Teesalu, peaminister Andrus Ansipit, samuti ettevõtjat ja rännumeest Tiit Pruulit.
Ka nende lektorite nimekiri on hästi pikk, keda tingimata soovitakse kuulda ja sellepärast ei mahu kõik nad korraga täiesti arusaadavalt järgmise või ülejärgmise aasta plaani. Eelkõige soovitakse uuesti kuulda varem esinenuid. Erilist huvi pakuvad Janno Atna, Fred Jüssi, Mati Kaal, Maaja Kallast, Eerik-Niiles Kross ja veel mõned teised.
Hea sõnaga meenutatakse väljasõite Riigikokku, samuti teletorni, lennusadama, botaanikaaia külastusi. Põnev oli kaugem ekskursioon Sankt-Peterburgi ja huvipakkuv Tamme talu ürdiaed. Tulevikus tahetakse ära käija kõikjal, mis jääb vabaõhumuuseumi ja Brüsseli vahele.
Kuid õppurid ei istu üksnes suures loengute saalis. Igal aastal töötab hulk õpikodasid, kus saab mingil kindlal alal end vastavalt huvile täiendada või omandada midagi päris uut. Õppurite päralt on olnud arvutiõpe, õigusabi, inglise ja saksa keel, nahadisainimine ja muud. Soovitakse, et avataks veel kolm korda rohkem õpitubasid, kui neid seni on olnud.
Kui küsiti, kas Väärikate ülikoolis pakutu on vastanud sihtgrupi ootustele, siis ’ei’ lahtrist ei leitud ühtki vastajat. Täiendavate ettepanekute osas tunti vajadust klubiõhtute taoliste kohtumiste järele.
Projektijuht Mari Suurväli ütles Väärikate ülikooli eesmärkidest kõneldes, et kogu ettevõtmise sooviks on anda vanuses 50+ pärnumaalastele teavet ümbritsevas ühiskonnas toimuvate protsesside ja muutuste mõistmiseks, eluteel võrdväärseks liikumiseks ning aktiivseks võimetekohaseks osalemiseks. Tahetakse anda eakatele täiendavaid võimalusi oma isiksuse loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arendamiseks. „Võimaldades uute oskuste ja teadmiste omandamist, toetatakse nõndaviisi eakate kohanemist pidevalt toimuvate muutustega meid ümbritsevas maailmas,“ ütles Suurväli.
Uue õppeaastaga alustatakse 18. septembril. Auditoorne õppetegevus toimub kahel korral kuus. Jätkuvad taas vestlused, loengud, seminarid, õpikojad, õppekäigud, väljasõidud, mille tulemusena saab osaleja palju uusi teadmisi ning TÜ Avatud Ülikooli tunnistuse.
Samal teemal:
