Velliste kutsub Rüütli platsile viissada aastat järjest, et olla samuti midagi
Lipu päev Pärnus
Eesti riigi sünnilinnas Pärnus omab sinimustvalge lipu kui iseolemise soovi väljendava võimsaima sümboli sünnipäeva tähistamine erilist tähendust. Päeva lõpetas külalisesinejana Marko Matvere.
Marko Matvere esines üle 3 tunni kestva maratonjutustusega ümbermaailmareisist Nordea pardal, millel kulus 4 sinimustvalget lippu
Eile toimus pidulik lippude rivistus Rüütli platsil Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendi juures, osalejateks koolinoored mitmetest Pärnu linna ja maakonna üldhariduskoolidest, kodutütred, noorkotkad, Kaitseliit, Naiskodukaitse, Väärikate klubi linnakodanikud ja külalised. Dirigent Rein Vendla juhatamisel mängis Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi puhkpilliorkester. Kõnelesid Pärnu maavanem Andres Metsoja, Pärnu
Linnavolikogu esimees Vahur Mäe ja Eesti Lipu seltsi juhatuse esimees Trivimi Velliste.
Päeva juht oli Birjo Piiroja, sõnaseadega astusid rahva ette Sindi Gümnaasiumi algklasside õpilased Eliise ja Madis, keda juhendas õpetaja Eneli Arusaar. Puhkpillilugusid mängis Pärnu Noorte Puhkpilliorkester Rein Vendla juhatusel.
Südame keeles, mida mõistetakse sõnadeta
Sügavmõtteliselt kaunis sõnaseades tegi Metsoja pöördumise sinimustvalge lipu poole: Sinu heiskamisega väljendame oma austust, rõõmu ja kurbust. Sinu heiskamisega anname maailmale märku, et oleme Maarjamaal põlisrahvas ja see siin on meie riik. Sinu heiskamisega igal pool mujal anname taas maailmale teada, et sini-must-valge kanga all teevad vahvaid tegusid tublid Eesti pojad ja tütred, mehed ja naised.
Eesti lipp – sa oled meile tähtis. Sa oled meid aidanud vabadusse, sa oled meid äratanud ja sa innustad meid arenema – sa sisendad meile tahet olla jätkuvalt oma maad ja rahvast, kombeid ja tavasid kalliks pidava rahvakild.
Eesti lipp – sa oled ilus. Sinu sarnast ei ole teist maailmas, sa oled meie au, mõistus ja südametunnistus.
Sa oled meile armas, sest sa tähendad kodu. Eriti kui ollakse kaugel, tuntakse sinu lähedusest ja sinu uhkest lehvimisest soojust ja omaks olemist. Sa oled kui kutse, mis räägib südame keeles ja mida mõistetakse sõnadeta.
„Kaksiklinnad“ – Otepää ja Pärnu
Mäe nimetas kaht Eesti linna, kus meie rahvuslipu lehvimist on ümbritsenud sõnuseletamatu aura ja erakordsus. „Jah, siinkohal me mõtleme loomulikult Otepää peale, kus täna, 129 aastat tagasi sinimustvalge trikoloor tulevase iseseisva riigi sümbolina sisse õnnistati ning mõistagi Eesti Vabariigi sünnilinna Pärnut, kust algas tee, mis võimaldab meil täna vaba riigi ja rahvana ise oma tuleviku üle otsustada, jagada muresid ja rõõme - neid viimaseid ikka tunduvalt enam.“
Mäe näeb rahvuslipus ühena vähestest sümbolitest, kuhu koonduvad lihtsas ja kõnekas keeles ajalugu, emotsioonid, usk ja kindel silmavaade. „Tegelikult võiks ju mõelda nii, et iga päev on Eesti lipu päev, ent oma juuri tuleb tunda ning sümbolpäevade mäletamine aitab kinnitada usku, et usume ja loodame ühiselt Eestisse ning soovime järjekindlalt ja ühtsena edasi liikuda ka siis, kui argielu mõningane monotoonsus kipub uinutama ning mil mõtleme, et status quo ongi nii loomulik.“
Kas kodumaad sobib võrrelda abikaasaga?
„Eesti lipp“. Üks vaimuinimene ütles, et tal on palju tuttavaid, kes on kolinud ära välismaale. Aga mitte keegi neist ei läinud selle pärast, et ta oleks elanud vaesuses. Neil oli kõik hästi, aga nad
tahtsid veel paremat. Nende soovidel ei ole piire.“
Kirjeldatud lugu tuletas tuletas Vellistele meelde üht ammust Ameerika abielu rahulolu-uuringut, millest selgus, et väga rikaste ja võimekate meeste naistel tekkis
soov veel paremate järele. Nende soovidel ei olnud piiri ja nad vahetasid mehi mitu korda ja tahtsid aina enamat. „Ma ei tea, kas kodumaad sobib võrrelda abikaasaga, aga mingi tähendamissõna on selles võrdluses siiski. Kunagi me unistasime väga hardalt, et saaks vabaduse tagasi. Enamik arvas, et selline unistus on lootusetu ja eluvõõras. Aga me saime
oma vabaduse tagasi ja vahel tundub mulle, et me ei oska iga kord sellega midagi mõistlikku peale hakata.“
Velliste ütles, et pealinnas on Pika Hermanni jalamile kogunetud lipu päeva tähistama juba kümnendat ja Pärnusse seitsmendat korda, mis on väike saavutus. Inglased ütlevad, et nende muru on sellepärast hea, et nad niidavad ja rullivad seda kogu aeg – viissada aastat järjest!
Klaasbüstid enne 500 aasta möödumist
„Tulgem oma lippudega siia sellele väljakule viissada aastat järjest! Kui me seda suudame, siis me ka oleme midagi!“ Kindlasti ollakse aga juba praegugi midagi. Selle kinnituseks tänas Velliste Eesti Lipu Seltsi nimel klaasbüstidega Pärnu Linnavalitsust ja AS Pajo kestva toetuse eest sinimustvalge lipu väärtustamisel. Samasugune klaasbüst anti paar tundi varem üle ka Sauga valla Jänesselja Lasteaiale tänuks pikaajalise rahvakultuuri õpetamise ja sinimustvalge lipukultuuri kasvatamise eest kõige väiksemate keskel.
"Eesti lipuga ümber maailma"
Pidulikule tseremooniale järgnenud rongkäik pöördus pärast Rüütli tänava läbimist esmakordselt Vee tänavale ja suundus Laiale tänavale jõudes Pärnu Kontserdimajja. Kontserdimajas sisustas õhtut üle kolme tunni pikkuselt kestva vestlusega Marko Matvere, kes jutustas oma teekonnast Nordea pardal „Eesti lipuga ümber maailma“ ja laulis lõpetuseks ühe laulu.
Kuna huvi Marko Matvere vastu oli võrreldes eelmiste aastate esinejatega võrreldamatult suurem ja korraldajate poolset kogemust nappis, siis jäid kahetsusväärselt ukse taha isegi osa neist inimestest, kellele oli kutse aegsasti välja saadetud. Eesti Lipu Seltsi tegevjuhina vabandab Urmas Saard kõigi nende ees, kellele on tahtmatult pettumust ja tõsiseid ebamugavusi valmistatud.
Lipu päeva peakorraldaja oli Pärnus Eesti Lipu Selts, kelle tegemist abistasid korralduslikult IRL-i Väärikate klubi ja noored vabatahtlikud kollastes vestides, samuti Ühiskonnaõpetajate selts.
*
Samal teemal:
