Viinamarjapäev Pärnus
11. septembril peetakse Pärnus Raeküla turul viinamarjapäeva. Kohal viibivad Eesti, Läti ja Soome kogenenumad viinamarjakasvatajad. Marjad ja istikud võtavad oma kasvukohtadest kaasa Lija Kaska, Harri Poom ja Edgars Zihmanis. Nii on võimalik turult osta viinamarjaistikuid, aga samas toimub ka marjade ja veini degusteerimine. Ettekannetega esinevad Juho Karvonen Soomest, Edgars Zihmanis Lätist ning bioloogia ja keemia erialaste teadmistega Harri Poom, kes on tosina aasta kestel Vändra lähedal Suurejõel asuvas Saare aiandustalu kasvuhoones viinamarju kasvatanud.
Aiapidamise suurte kogemuste põhjal kinnitab Harri Poom, et kes saab hakkama roosi või tomatitega, tuleb toime ka viinamarjakasvatusega. Eestis kasvatatud viinamarjad on tervislikud ja magusad. Alates 1998. aastast on Harri Poom uurinud viinamarjade kasvatamise võimalusi Eestis. Nüüdseks on ta omale leidnud sordid, mis üle keskmise külmakindlad ja peavad haigustele vastu. Hästi sobivad Eesti kasvuhoonetesse ja peavad vastu isegi jahedamatel suvedel Läti „Supaga“ ja „Zilga“, samuti „Swenson Red“, „Canadice“, „Somerset Seedless“. Zilga ja Somerset Seedless on kasvatatavad ka avamaal.
Eesti ongi põhjapoolseim riik, kus viinamarjade kasvatamine avamaal kogu riigi territooriumil võimalikuks osutub. Miks on siinsed viinamarjad tervislikumad? Harri Poom selgitab põhjust sellega, et Eesti ilmastiku olud pole soodsad viinamarju ohustavatele kahjuritele ja haigustele. Seetõttu üldjuhul puudub vajadus istandike töötlemiseks mürkkemikaalidega. Häid tulemusi annavad ka Vene ja Läti päritolu sordid, mis enamasti on ristandid. Nende geneetiline kooslus on muutnud taimed külmakindlamateks ja haiguste suhtes vastupidavamateks.
„Euroopa tavapärastes viinamarjaistandikes kasvavad sordid on sageli tuntavalt maitsenüansivaesemad ja poest või turult ostetuna tihti ka vähem magusad võrreldes Eestis kasvavate marjadega,“ võrdleb Harri Poom meie viinamarjade maitseomadusi lõuna poolt sissetoodavatega. Õiged kasvutingimused ja hea sordi valik võib Eestiski tõsta suhkrusisalduse üle 20%, kuid ka neljandiku võrra väiksema suhkru hulgaga lauaviinamarjad on suus veel täiesti maitsvad või isegi paremad ülearu magusatest.
„Kui Harri Poom omab viiekümne sordi ümber, siis Lija Kaskal on Võrumaal üle saja sordi,“ esitleb viinamarjakasvatajaid Raimo Saar, kes on Raeküla turul toimuva päeva üks peamisi korraldajaid.
Kõikide praeguste tuntud kasvatajate õpetaja Jaan Kivistik on uurinud viinamarjade kasvatamist Eestis juba pikki aastaid. Rajatud on palju katseistandusi. On asutatud MTÜ Eesti Viinamari, regulaarselt toimuvad õppepäevad Räpinas. „Tasub siiski meeles pidada, et viinamari on väga pika kasvuajaga, esimesed kobarad saavad kasvuhoones küpseks augustis ja avamaal septembris. Kõik sõltub muidugi palju ka mikrokliimast, Kuusikul ja Pärnus on üsna erinevad tingimused,“ räägib viinamarjakasvatuse arengust üle Eestiliselt Raimo Saar, kes ka ise kasvatab viinamarju.
Veel tasub meenutada, et Eestis on kasvatatud viinamarju juba 13-14. sajandist, kui munkade poolt kaasatoodud istikud pandi kloostriaias kasvama. Viinamarjadest valmistati kloostriveini. 18. sajandil olid igal endast lugupidaval mõisnikul triiphoones viinamarjad. Nüüd on Eestis taas viinamarjakasvatus hakanud populaarsust koguma. „Olen üsna veendunud, et mõne aasta pärast on kodumaised viinamarjad poelettidel täiesti tavalised,“ kinnitab Raimo Saar veendunult.
