Viivi Palmissaar

Sindi linnapea Marko Šorin nimetas Palmissaare sünnipäeva ajalist kokkulangevust mitmete muude oluliste sündmuste taustal õnnelikuks märgiks. Kõigepealt pole neid sünnipäevalisi eriti palju, kes võivad oma sündi tähistada rahu ajal, aga Palmissaare sünnipäev asub keset jõulurahu aega, mis kuulutati Sindi linnas välja esimesel adventpühal. Teiseks algas kell 13.12. astronoomiline talveaeg. Kolmandaks läbis samal ajal maailm märkamatuks jäänud huku, millest selle kataklüsmi lähenedes nõnda palju kõneldi. Kuigi hommikupoolikul päikest varjanud täispilvitus ei tõotanud midagi head, ilmutas päike end keset kõige soojemaid õnnitlusi ereda valgusena, mis aknast välja vaadates lumehangedelt tagasipeegelduvalt silmi pimestas.

Ilusalt säras ka sünnipäevalaps ise nii seesmiselt kui väliselt: tütarlapselikult nooruslik soeng ja pidulik rõivastus olid esimesed, mida märgati päkapikkude saatel autroonile juhatatud õpetaja juures. Soe süda ja selge pea ongi vist need väheldased nõuded, mille lähedusesse hoidudes inimene ei märkagi aastate möödumist. Vähemalt veel mitte siis, kui ollakse alles järgmise poolsajandi esimest kümnendit ületamas. Kuigi Palmissaar ise kahtlustas õnnitlussõnavõttudes mõningast luiskamist, kinnitasid siiski kõik ühest suust, et midagi pole ebasiiralt öeldud. Küllap sama kinnitab ka haridusministri Jaak Aaviksoo tunnustus.

Pidu jätkus perekonnavalsiga, mida saatis akrodionil Palmissaar.

Palju õnne, Viivi Palmissaar, palju lilli ja palju kaunist järgnevatesse päevadesse!