Võidupüha maraton läbi Pärnumaa
Eilsel nõupidamisel Pärnu maavanema Andres Metsoja juures arutati Kaitseliidu võidupüha paraadi korraldamist ja räägiti võidupäevaga seoses täiesti ainulaadse idee algatamise mõttest, millest võiks saada üleriigiliselt märgilise tähendusega kestev traditsioon.
Aatejõudu koguv võidupüha maraton võiks saada alguse Eesti Sõjameeste Mälestuskirikust ja kulgeda 42-kilomeetrilisel teekonnal tõrvikukandjatest jooksjatega läbi Pärnumaa oluliste kultuuri ja ajalooliste paikade, nagu näiteks ammused eluasemed ca 10 kuni 11 tuhat aastat tagasi Pärnu või Reiu jõe kallastel. Esialgse kava järgi läbitakse ka Reiu puhkekeskus, kus pikamaajooksjatega saavad ühineda vähema kehalise ettevalmistusega harrastussportlased, kepikõndijad jt. Pärnu linnas kulgeks jooksuteekond rannarajooni kaudu Tallinna väravate alla ja sealt lõpusirgele, mis finišeeruks Rüütli platsil, kus asub Eesti Vabariigi väljakuulutamise monument.
„Mõte läks idanema mõned kuud tagasi, kui olime kolmekesi tegemas Pärnumaal üht pikemat jooksu ja vahepeatustes rääkisime Indrek Jürgensteini ning Andres Metsojaga nii maailmaasjadest kui ka siinse paikkonnaga seonduvaist oludest,“ tutvustas täna Pärnu Linnavolikogu esimees Vahur Mäe uue idee sündi. Ent peamine idee vormistaja on olnud Jüri Leesmäe, kes ei näe võidupüha maratoni korraldamises kuiva jooksmist sellisel kujul nagu seda väga palju maailmas tehakse. Tema nägemuses koondub maratoni lugu tervikpilti kujutavasse legendi. Pärast jää taandumist oli Pärnumaa esimene kant, kus inimesed siinsel maakamaral oma kanda kinnitasid. Pärnumaa pole olnud mitte ainult Eesti Vabariigi väljakuulutamise paik, vaid siit on võrsunud suur hulk isiksuseid, kelle mõtte- ja teotahe on sünnitanud ning kasvatanud Eesti riiki. Nendes teadmistes saab Vahur Mäe arvates kujundada väga hariva loo, mis oleks kasvatuslikult kasulik eelkõige sirguvale noorsoole.
Vahur Mäe on ise suur kodanike ühenduste tegevjõusse uskuja ja seepärast ootab nende aktiivset kaasa tulemist nõu ning praktilise abiga. Vajadusel oleks ta ise valmis kogu projekti vedamise ja koordineerimise võtma enese õlgadele. Põhimõttelise toetuse on seni andnud Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Pärnu Maavalitsus, Kaitseliidu Pärnumaa Malev, Pärnu linn, valdadest Paikuse ja Tori. Sindi linnapea Marko Šorin kuulis uudist alles telefoni küsitluse põhjal, aga peale põgusat ideega tutvumist leidis, et mõte haakub täielikult tema isikliku nägemusega neis asjus.
Kuigi algatatud mõte on veel toores ja ettevõtmise kontuurid üksnes aimatavad, suhtub valdav enamik teemaga kokkupuutunud inimestest maratoni korraldamisesse toetavalt. Kõhklusi tekitavaid mõtteid on esile kerkinud üksnes puht pragmaatilistel kaalutlustel, sest
loomulikult kaasnevad taolise suurettevõtmisega ka arvestatavalt mahukad väljaminekud.
Pärnumaa Spordiliidu juhatuse esimees Kuno Erkmann ütles, et kindlasti ei suudaks kogu ettevõtmist rahastada üks spordiorganisatsioon ja vallavanemana lisas juurde, et ka omavalitsuste võimalused on kaunis napid. Siiski kinnitas ta, et Paikuse vald leiab maratoni toetamiseks 500 kuni 1000 eurot ikkagi, sest sündmus on seda väärt.
Tori vallavanem Mart Vaiksaar toetab samuti ideed nii sportlikkus kui idelooogilises plaanis. Vallavanemana ei saa ta ainuisikuliselt raha eraldamise osas midagi kindlamat öelda, sest aasta eelarve koostatakse paljude valla inimeste poolt ja kinnitatakse volikogus. Siiski julges ta enda isiklikku arvamust jagada ja ütles, et mingi sümboolse osa peaks vald ikkagi leidma. Kui suur see oleks, jäi ütlemata. Samas on Vaiksaare sõnul Tori vald pidevalt erineval viisil toetanud ka Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku ettevõtmisi. Spordikalendrit lehitsedes leidis Vaiksaar, et aeg on tugevate sportlaste kaasamiseks sobilik, kuna sel ajal mingeid teisi suurvõistluseid ei toimu.
10. jaanuaril tutvustas Pärnu maavanem Andres Metsoja algatajate ideed kaitseminister Mart Laarile. Maavanema arvates on rahaallikaid võimalik leida. Tuleb vaid projekti tutvustada ja rohkem selgitada, et otsustajad mõistaksid ettevõtmise mitmekülgset kasulikkust. Vahur Mäe loodab, et Pärnu toetab samuti mitte ainult moraalselt vaid ka materiaalselt, sest tegemist on Eesti riigi sünnilinna jaoks au küsimusega.
*
