Eesti võidupüha on saanud alguse 90 aastat tagasi Lätis Võnnu all saavutatud Eesti vägede võidust baltisaksa Landeswehri ja Saksa Rauddiviisi üle. See sündmus oli Eesti Vabadussõja üks kõrghetki.
Võidutuli ja muinasajast pärit jaanituli on ulatanud teineteisele käe. Juba kümme aastat on võidutuli läidetud võidupüha eelsel päeval eesti sõjameeste mälestustulena Tori kiriku altaris ja saadetud läbi mitme maakonna ja paljude kihelkondade igal aastal erinevasse Kaitseliidu paraadilinna, kus tuli ühendatakse kohalikus muinaslinnuses süüdatud tulega – selleks, et Vabariigi President saaks selle järgmisel päeval, võidupüha paraadil üle terve riigi laiali saata.
Tänavune aasta on eriline. Lisaks Sõjameeste Mälestuskirikus Toris pühitsetavale tulele süütavad Läti president ja kahe riigi katseministrid
22. juunil võidutule ka Võnnus ning saadavad selle Eesti poole teele.
Tuli teeb esimese peatuse kapten Anton Irve mälestussamba juures Lätis.
Kell 14.40 jõuab tuli Valga kiriku juurde, kus seda tervitab kohalik rahvas. Edasi liigub tuli läbi Tõrva (15.30) ja Kärstna (16.10) Viljandisse.
Kell 17.00 ristuvad Viljandi järve ääres kolme tule teed: Võnnust ja Torist saabunud tuled ühinevad korraks Tartust mööda muistset veeteed kohale jõudva laulupeo tulega. Viljandis lööb viivuks loitma otsekui ühtne eesti vaimu ja vabaduse tuli.
Seejärel liigub võidutuli juba ühe tulena au andma Vabadussõja ülemjuhatajale Lossimägedes (17.30). Kindral Laidoneri mälestusmärgi juurest liigutakse pealinna suunas läbi Türi (18.45) ja Rapla (20.00) ning jõutakse Kaarli kirikusse kell 21.15.
Kell 23.00 Vabaduse väljakul algaval Vabadussõja võidusamba pühitsemisel ühendatakse kõnesolev tuli Jõgevalt saabunud muinastulega. Võidusamba juurest toodud tule saadab Vabariigi President 23. juunil Jõgeval võidupüha paraadil laiali üle terve riigi.
Samas blogis avaldatakse fotogalerii võidutule teekonnast Torist Viljandisse ja sealt edasi Tallinna. Samuti saab fotodelt näha Vabadussamba avamise pidustust.
