Sindi Gümnaasiumi 10. klassi õpilased Helin Arro, Jane Reino ja Valeria Januškevitš, kes omasid nõiakunstis tembutamise kõrgema astme sertifikaati, jagasid Sindi Lasteaias nõiatralli läbinutele tõeliselt suure nõia kutsemeisterlikkuse diplomid.
Ehkki tänapäeva rahvakalendri tähtpäevade loetelus ei soovita näha kommertsliku mõjuga üritusi, mille hulka kuulub ka volbripäeva tähistamine, omab 30. aprill ja 1. mai algsest ebausust ja kombestikust erineval kujul muinasjutulist ning meelelahutuslikku tähendust laste ja noorte jaoks ikkagi. Eesti rahvakalender nimetab 1. maid kõikide tarkade ja nõidade päevaks. Eestirootslastele jaoks omas volbripäev nõidade liikumise tähendust. Nende uskumuslikud kombestikud kandusid Läänemaalt üle terve Maarjamaa.
Kui näiteks Tartus on ülikooli korporandid juba sadakond aastat volbripäeva erilisel viisil tähistanud, siis ei taha ka Sindi Lasteaia seltskond kehvem olla. Ulatub ju Eesti vanima lasteaia iga samasse sajandisse, kust pärineb ka siinse maa ühe tavandi algus. Nii on otsitud ajalooline side möödunu ja praeguse vahel lasteaias isegi leitud ja põhjendatud õigus ka tänastel Sindi lastel kirevatesse nõiakostüümidesse riietatutena ringi liikuda. Teine ja võibolla ka määravam põhjus nõidadena hullata seisnes aga hoopis selles, et rahvakalendri järgi tähistab volbripäeva saabumine kevade lõplikku võidukäiku talve vastu.
Rahvapärimuse järgi peeti omal ajal vajalikuks kõiksuguse paha peletamiseks lärmata, kolistada kõlisevate esemetega, helistada kellasid ja teha maapinnale tuld, mis oli vastupidine posti otsa tõstetud jaanitulele.
Sindi lasteaias peeti aga vana tava veidi teistsuguselt. Juba läinud sajandi 80-test aastatest alates peeti volbripäeva nõidade ja maagia sündmusena. Sel puhul liikusid kaltsus ja salkus juustega tegelased, küürakad vanad nõiad, noored vilkad nõiad, haldjad ja šamaanid või mõned muud sorti muinasjutulised elukad. Pidustustel nägi nii iludusi kui täielikke peletisi. Sindi Lasteaias võis näha vaid vahvaid kauneid nõidasid, kes ei hirmutanud kedagi. Lasteaia nõidade pidu tulid korraldama kolm väga kena piigat Sindi Gümnaasiumi 10. klassist. Helin, Jane ja Valeria jutustasid volbripäevast, laulsid ja tantsisid üheskoos pidulistega. Helin rääkis sellest, kuidas nad kolmekesi elavad koolimaja pööningul ja õpivad nõiasaladusi sama hoone pimedates keldrites.
Kõiki vigureid siiski täna Sindi lasteaias ei näinud. Näiteks ei märganud vihtlevaid nõidasid. Haljalas kõneldi, et kui volbripäeval sajab vihma, siis vanad nõiad vihtlevad. Ega Sindiski teisiti saanud olla. Võibollla sajab järgmisel aastal volbripäeval ka Sindis. Ent nõidade puhul täiesti tavapärased luuad olid siiski kindlalt olemas. Luuavarrel kihutasid lapsed isegi õuel. Kuid Kullamaal öeldi varematel aegadel ka seda, et volbripäevaks tulevad pääsukesed. Pole tänavu jõudnud märgata, kui täpselt vanarahva tarkus sel aastal paika peab.
Et täna midagi muud peale nõidade lustimise pole suutnud märgata, on seletatav eelkõige Sindi kooli ja lasteaia vahelise hea koostöö tõttu. Isegi selle loo autor oli nõidade mängu sedavõrd kaasa tõmmatud, et ei pannud tähelegi, millisest hetkest ise nõiaks muutus. Selle tõdemuseni jõudsin alles siis, kui lasteaia juhataja asetäitja õppe ja kasvatustöö alal Reine Tänav ka minule pidulikult tõeliselt suure nõia diplomi pihku ulatas. Tekst diplomil ütleb: „Aitäh, et osalesid lõbusal nõiatrallil. Nüüd oled sa tõeline suur nõid!” Muide, olen väga õnnelik, et samasuguse diplomi said eranditult kõik teisedki nõiatrallil osalenud.
