Johann Christoph Wöhrmanni 225. aastapäeva tähistamine on eelkõige katse tabada suurmehe mõtet muutuvas ajas. Tänase mõtte teravus ja kiirus otsuselt tegude lõpptulemuseni määrab meie hommse elujärjetasandi täpselt samal viisil nagu see toimis sündmuste keskmes loodava Sindi asunduse alal ca 175 aastat tagasi.

Wöhrmannile pühendatud juubelipäev algas eile Sindi linna muuseumi külastusega, kus teiste kutsutute hulgas viibis üllatavalt palju nimeka mehe suguseltsi liikmeid. Wöhrmanni isikuga seotud materjalide tutvumise kõrval kõneldi kohvitassi juures väikestes vestlusringides ajaloo kummaliste faktide kokkusobitamise teemadel. Huvitavaid fakte omavahel põimides osundas ajaloolalane Aadu Must eestlaste suurepärasele oskusele pöörata teiste rahvaste esindajate mõtteid ja tegemisi suuresti enda kasuks, et neid omakorda võimendades tulla välja veelgi paremate ideedega. Et eestlane on ääretult salliv teiste rahvaste suhtes, selleks tõi ta näite kahekroonise paberraha näitel. Raske, kui mitte võimatu oleks leida mõnd teist riiki, kes oma rahatähel kujutaks lugupidamist mõne muu rahva suurmehe vastu. Eestlased on selleks suutelised ja teistele eeskujuks.

Samamoodi osatakse Sindis hinnata J. C. Wöhrmanni, kes omal ajal lõi mitteainult kalevivabriku ja Pärnu kihelkonnas uue elatuskvaliteedi vaid tema mõju ulatus üle kogu Liivimaa. Sindi muudeti tuntuks ja vabriku toodang konkurentsitult parimaks kogu tsaarivenemaal. Wöhrmanni toodangut ja Sindi nime tunti Euraasia mandri läänerannikust idakaldani, kandudes isegi Hiina avarusteni.

Sindi muuseum ja gümnaasium on hoolitsenud selle eest, et kunagine kartmatu uute ideede otsija, edukas ärimees, osav diplomaat, läbimõeldult rajatud vabriku, sihipäraselt kujundatud asunduse, roheluse ja õppekeskkonna looja ei jääks pidama vaid mõnekümnesse unustuseaastasse. Kiviraidur Ülo Kirt puhastas ja silus ühe Sindi muuseumis olevatest Wöhrmanni kujudest ja asetas büsti uuele graniitplaatidest kokkumonteeritud alusele. Eile eemaldasid Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ja koolidirektor Ain Keerup katte büstilt, mis on nüüdseks leidnud esindusliku asupaiga Sindi gümnaasiumi fuajees.

Mõneti sümboolne oli see, et büsti ette asetasid lilled üksnes just Sindi lasteaia juhataja Viivi Palmissaar ja seltsimaja juhataja Priit Kask. Wörmann polnud hingetu ärihai vaid kandis töösturina eneses ka elujärge edendavat kultuuri, mida võib eeskujuks seada ka praegustele põlvepikkustele inimestele, kes peagi võtavad teatepulga üle, et jätkata loovat elukeskkonna kujundamist. Nõnda peaks Wörmanni loov mõte Sindi kohal edasi töötama hoolimata sellest, et kunagised stiilsed vabrikuhooned on nüüdseks lagunevateks müürideks muutunud.

Sama mõtet esitasid büsti avamisel õpilasesinduse liikmed Valeria Januškevitš ja Andres Vaet, kelle vaade Wöhrmanni mineviku tegutsemisele oli ühtlasi ka viide eelseisvateks tegudeks. “Oskused ja teadmised annavad vabaduse,” kõlas moto õpilasesinduse suust. Öelduga põhjendasid noored vajadust omistada gümnaasiumile Wöhrmanni nimi, sest majandus on lülitatud kooli õppeprogrammi ja kaubandus on võetud valikaineks.

Gümnaasiumi aulas peetud sünniaastapäevale pühendatud konverentsile said esinemiskutse ajaloolane Aadu Must, muinsuskaitse ametnik Mart Siilivask ja kodulootundja Rein Tomson. Aadu Musta ja Rein Tomsoni varem kuuldud esinemiste kõrval mõjus sel konverentsil huvitavalt Mart Siilivask, kes rääkis koos slaidiprogrammi esitlusega Sindi kordumatust arhitektuurist, mis käesolevaks ajaks on palju oma väärtusest kaotanud. Siiski on mõndagi alles, mida tuleks iga hinna eest püüda säilitada. Seni säilinud Wöhrmanni puiestee ääres olevad elamud on Eestis olemas veel vaid Kärdlas. Kuid Sindis paiknevad nad kompaktselt koos, moodustades tervikliku tänavajoone. Imekombel on veel säilinud üksikuid detaile hoonete küljes, mille vanus ulatub Wöhrmanni aega. Samuti tõi ta näite Pärnu maantee 51 majast, mida tuleks kindlasti algsel kujul säilitada. Ta soovitas linnavalitsusel töötada selle nimel, et väärtuslikud arhitektuuripärlid pääseksid esile. Probleemiks on kindalsti lagunevad vabriku tellisseinad. Kuidas mõjutada omanikku, et nad lagunemise peatamiseks ehitaksid varikatused?