Aga kui poemees lihtsalt ei taha originaalplaati müüa?
“Kuidas elu Korful muidu läheb?”
“Ohh…”
“Aga Kreekas üldse?”
“Uhh…”
Plaadipoemees teeb nägusid ja seletab emotsionaalselt, et kõik on halb. Valitsusel puudub pikem plaan tulevikuks, inimestel samuti, aasta-aastalt aina üks ja sama. Jube!
Olgu, lähme asja juurde.
Ühe mõnusa muusikavalikuga taverna kelner on soovitanud mitmeid kohalikke muusikuid, keda võiks kuulata.
Näiteks Dimitris Mitropanos.
See on Kreekas kuulus mees, kes suri tänavu aprillis. Tema ärasaatmine tõi tänavatele meretäie rahvast, kes oma lemmikut meenutasid ning tema lahkumise pärast kurvastasid.
Mitropanose plaat on ka Korfu poes olemas ning saab pessimistlikult poemehelt heakskiidu. Siiski ei taha seda eriti müüa.
“Võtke parem see,” pakub ta omakõrvetatud plaati palju odavamalt.
Selgub, et ta on võtnud paljude plaatide pealt populaarsemad laulud ning neist omamoodi kogumikud kokku pannud.
“Paparokades?”
Seda on soovitanud giid Ester Laansalu. Tegemist on rokki laulvate munkadega.
“Need on mungad! Milleks sulle see plaat?” jahmub poemees.
Plaadi müümist ta isegi ei kaalu. Väga vastumeelselt on ta nõus vaatama oma arvutist, kas saaks ehk kohapeal midagi valmis kõrvetada.
Resikaaslane Sulev palub nüüd endale siiski Dmitropanose originaali, kuid peab enne kuulama veel ühte piraatkogumikku.
Ta tunneb veel huvi kirikumuusika vastu, kuid seal jääb ta alla. Kuulamiseks pannakse peale originaal ning kirikukoori mahedad baritonid kõlavad imekaunilt plaadipoest välja ning moodustavad kena harmoonia tänavasaginaga.
Sulev aga väljub poest ikkagi koopiaga — no ei õnnestunud!
Eestlastena tunneme end imelikult. Kreeka poemehe meelest on aga niigi kõik juba küllalt halb ja mõned piraatplaadid ilmselt ei tee asja hullemaks.
Paar muusikanäidet:
Dimitris Mitropanos
Noor hurmur Sakis Rouvas
