FOTOD: Esimene päev Madeiral: džiibiga mäkke, jahmatavad aiad ja mitte ühtki ämblikku ega madu
Kava kohaselt pidanuks olema päev, mille igaüks organiseerib meelepärasel moe lise, kuid ilm oli ilus ning Germalo giidid pakkusid välja võimaluse minna kolmetunnisele džiibisafarile Funchali ümbruse mägedesse.
Varajasest ärkamisest ja pikast lennusõidust hoolimata leidis suur hulk reisiselle, et just seda neil vaja ongi – järsk mäkketõus eukalüptisalude vahel ajab une kiiresti ära.
Madeira on mägine koht ning erinevad taimed kasvavad kõrgusel, mis neile kõige paremini sobib. Nn troopiline piirkond on täis banaane – iga väike aialapikegi on neid täis istutatud. Kuna Euroopa Liidu soovil, mis on ka reegel, peavad olema banaanid vähemalt 14cm pikkused, siis müüakse teistele suuremad ja ise süüakse ära väiksemad.
Kui banaanitaimede ala lõppeb, algab viinamarjade oma. Haritavat maad on Madeiral vähe ja kõik, mis kannatab, on kasutusel. Laiskuses madeiralasi küll süüdistada ei saa – enamik töid on tehtud ja tehakse tänini käsitsi. Džiibijuht Michaeli selgitusel ei kannatagi maastik igal pool masinaid, sest see võiks tuua kaasa varinguid ja korraliku kollapsi.
Nii on mäeküljed kaetud sõrestikele tõstetud viinamarjadega, mis laiutavad ka majade peale ning kaitsevad ühtlasi tugeva päikese eest ning pakuvad varju.
Õhk on mägedes mõnus: lõhnavad eukalüptid, loorberipuud ning rosmariin.
„Meil ei ole stressi,“ kinnitab džiibijuht veendunult. „Meil on ilus, me ei kasuta väetisi ega mürke, elame tervislikult, vett on küllaga ja päikest ka. Elame paradiisis ja oleme rõõmsad!“
Michael näitab rahulolevalt ka kirikuid tee ääres – Madeira inimesed on katoliiklased. „Aga eks meil juuakse ka ja kirikud on baaridega vaheldumisi,“ ei aja ta pilti väga roosiliseks.
Üks madeiralaste lemmikjooke on poncha – 50-kraadise rummi, mee, sidruni ja apelsinimahla segu, mille olevat enda soojendamiseks välja mõelnud öiselt merelt saabunud kalurid.
Ühes väikeses külakõrtsis prooviti kuldne rüübe ära ja leiti see pisut magusavõitu olevat. Kõrvallauas olevad hollandlased olid proovimisega veidi ette jõudes juba üsna ülevas meeleolus – nad olid tellinud ka üht Madeira tavalist õllekõrvast, keedetud seasõrgu, kuid näis, et ka rohke poncha ei tee sellest hollandlaste lemmikut.
Madeira võiks olla nende lemmikkohaks, kes ei pea suurimat lugu ämblikest ja madudest – neid saarel lihtsalt pole.
