¡Hola! Sevilla!
Kui Maalehe reisigrupp nr 3 Sevillasse jõudis, oli siesta juba alanud. Aga selles suurlinnas on elujõulisemad hispaanlased kui mujal, sest siestast hoolimata sebivad seviljalased lärmakalt tänavail.
Rahvas sõidab ringi kalessides, mida veavad väledad andaluusia hobused. Kutsar on kalessis uhkelt püsti kui hidalgo, piigi asemel piits välkumas. Ja poisikesed jooksevad hõikudes sõiduteedel, pakkudes autoaknast sisse mahlapakke. Melu missugune!
Ümberringi on väljakud valgetest plaatidest, purskkaevud pritsivad ja palmid ääristavad teid. Andaluusia pealinn Sevilla on kui külluslik varaait kokkukuhjatud arhitektuuripärlitest, mis seni nähtud väikelinnades vaid üksikult sirasid.
Ega meiegi reisigrupp nõrguke olnud. Kogenud giidi Enriko Talvistu juhtimisel asume Andaluusia pealinna vallutama - prillid ette, müts pähe, liigsed riided seljast ning sukeldumegi katedraalide, väljakute, tornide, losside lõputusse labürinti. Tugevamad ronivad ka tornide tippu, sellal kui osa grupist endises tubakatööstuste rajoonis Carmeni kuju otsivad.
Kolme tunniga läbi suurlinna
Esmalt mõjub Sevilla kui uhke sadamalinn. Ehkki linn ise on ookeanist kaugel, läbib seda Guadalquiviri jõgi oma teel Atlandi ookeani. Omal ajal oli jõgi laevatatav kuni Sevillani.
Siin on saladusi ja põnevusi - võtame näiteks Ameerika avastaja Cristoph Kolmbuse. Aastakümneid, et mitte öelda aastasadu arutatakse, kas Kolumbuse kondid on praegu maetud Sevillasse või mujale. Et suur Ameerika avastaja on mitu korda ümber maetud, on jäetud nii Dominikaanile, Kuubale kui ka Sevillale õigus öelda, et Kolumbuse pühad säilmed on just nende juures.
Kuna reisimarsruut lubab Sevillas peatuda vaid napilt kolm tundi, on miljonilinna võimalik hõlmata ainult vanalinna vaatamisväärsuste kaudu. Elab ju Sevillas 700 000 elanikku, koos eeslinnadega kokku kuni miljon inimest.
Lühikese jalutuskäigu jooksul näeme traditsiooniliselt mauri stiilile iseloomulikke kaarekesi ja krohvkaunistusi. Siinne kultuur on saanud alguse XII-XIII sajandi islami kultuurist.
Vanalinna pääseb vaid jalgsi, nii et läbime mõnusa jalutuskäiguga ka XIX sajandil ehitatud tänava, kahel pool uhked laternapostid. Muide, kui Sevillas korraldati 1992. aastal EXPO maailmanäitus, keelati kogu vana linnaosa kvartalisse autodega sõita. See keeld kehtib siiamaani. Nüüd liiguvad siin vaid trammid ja kalessid ning muidugi jalakäijad.
Jõuame vanasse juudi kvartalisse Santa Cruzi. Triumfiväljakult ehk Plaza del Triumfolt avaneb mastaapne vaade Euroopa suurimale Sevilla katedraalile, mida ehitati üle 100 aasta. Loomulikult püstitati see omaaegse uhke mošee peale. Tulemus on tõepoolest võimas. Ja kui oma nina veelgi kõrgemale tõsta, näeb katedraali ühel küljel kõrgumas võimsat mauri stiilis kellatorni Giraldat.
Giralda tipus on aga Giraldillo pronkskuju XVI sajandist, mis sümboliseerib ristiusu võitu. Omaaegse mauride ehitise tipp on ümber ehitatud - asendatud kristliku sümboolikaga.
Katedraali peaaltar on ohtrate kuldkaunistustega ning käärkambrid kunstiteoseid täis. Katedraali sees on ka Kolumbuse haud, mis pärineb 1890. aastaist. Kolumbuse kirstu on kandmas neli hidalgo kuju, esindades nelja piirkonda - Kastiiliat, Leoni, Aragoni ja Navarrat. Meie giidi Enriko Talvistu sõnutsi on siia hauda kokku segatud kolme Kolumbuse kondid: Cristoph Kolumbuse ning tema poja ja pojapoja säilmed, sest neid ei suudetud enam identifitseerida.
Siinsamas Triumfiväljakul on suures hoones teisel pool Reales Alcazarest ehk Sevilla kuningapaleed ka Kolumbuse arhiiv.
Eluterve hispaanlane
Hispaanias on naiste eluiga 81 ja meestel 75 aastat. Milles on pika eluea saladus? Küllap tervetes eluviisides ja suurepärases kliimas.
Päike, siesta, oliiviõli toidu alla ja peale, ohtralt veini niikuinii. Lisame siia juurde hispaanlase muretu meele ja aeglaselt loivava elustiili. Muidugi ka mängulisuse - Sevilla üks uhkusi on ju sajandeid vana corrida-areen. Selles uhkes mitmekorruselises kaarekujulises hoones naudib rahvas härjavõitlust. Areeni kõrval on kuulsaimate härjavõitlejate monumendid. Ja üle tee tagasihoidlik mälestusmärk Carmenile.
Laupäeval Guadalquiviri jõe ääres jalutades sai mänguväljakutel näha suuri batuute ja muid sportlikke atribuute, kus pered laste kilgete saatel nädalalõppu nautisid. Üle jõe on aga Sevilla maailmanäitusest järel moodsa arhitektuuri näitena suured ümmargused paviljonid ja unikaalne sild trosside otsas - püsti nagu hiigellinnu nokk.
Ehkki kunagine Sevilla oli üks suurimaid tubakatööstusi, ei saa tänases linnas naljalt sigarette osta. Nimelt ei müüda Hispaanias sigarette suurtes kaubanduskeskustes, neid saab pisikestest tubakaputkadest või ka mõningatest baaridest. Eks eluiga pikendab seegi tõik.
Mida Sevilla kauplused pakuvad? Odavaim on vesi - 1,5-liitrine pudel maksab 0,8 eurot. Liitrise pakiveini saab 1.20 euro eest.
Millest nüüd põhjamaises Eestis kõige rohkem puudust tunnen? Aga sellest, et antaks start! Et spurdiksin 35kraadises palavuses tänavatest-treppidest üles järjekordse arhitektuuripärli poole.
