Tegin kaks lipsu. Kalu oli läbi vee näha nii palju, mõtlesin, et las siis tulevad mitmekaupa otsa. Istun ja istun ja ei midagi. No ei kõssagi mitte.

Kõrval üks kohalik mees tõmbab lups ja lups, aga mul ikka ei midagi. Lõpuks, kui sel sellil ämber täis sai, tuli vaatama, et mis ma niisama sest konksust leotan. Vaatas mu lipsusid ja sidus ümber. Andis veel oma sööda ka, saia. Ja oh sa poiss, kus siis hakkas tulema!

Uss, tead, oli siiski parem. Saia pandi kalad kogu aeg pihta. Õng tegi käes nõksaka ja saiakuul jälle läinud! Vahepeal võttis nii võimsalt, et mõlema lipsu otsas rippus kala. Paari tunniga püüdsin mingi 30 kala vist. Eks nad sellised räime ja sardiini vahepealsed olid, aga kilo puhast kala sain kätte küll.

Helistasin Hillarile bussi ja kutsusin kõiki grillipeole. Hillar ütles, tulevad. Ja tulid ka.

Üks kohalik poiss aitas mul kalad ära puhastada. Tal oli T-särk seljas ja teksad jalas ja arvuti kotiga õla peal. Aga ema ja kodu ei olnud. Ütles, et elab mahajäetud majas. Andsin talle mõned kalad ja viis eurot ja ühe õnge.  

Siis võtsin oma kalad näppu ja läksin kaldapealsetest restoranidest uurima, et äkki grillivad ära. Aga ei midagi, kupatasid mind koos kaladega uksest välja. Viimne kui üks.

Ja siis ma vaatasin, et rahvas juba tuleb. Enamus tuli mööda kaldapealseid kive, aga Ülle ja Ants lasid ennast üle akvatooriumi paadiga kohale sõidutada. Vot on tase! Eks nad said must valesti aru. Arvasid, et olen kindluse taga, aga mul oli ju kohe promenaadi ääres plats sisse võetud.

Valve, hakkaja naine, läks taksoga poodi, tõi grillimiseks söe ja resti ja soola ja pipra ja saia ja napsi. Mõned õlled ka. Söed valasime kivide vahele ja panime tule otsa. Ideaalne grillpada! Rahvast tuli vahepeal juurde. Naised grillisid. Kala sai jube hea, kõik söödi ära.

Nüüd ma peangi plaani, et võib-olla kolin siia, hakkan kala püüdma ja restoranidele müüma. Sellest peaks ära elama küll. Siin on ju nii palju kala.

Hillar lubas ka tulla ja oma reisifirma avada - Hillar Reisid. Hakkab Assoori saarte vahel kruiise korraldama. Praegu nad ju ainult lendavad ühelt saarelt teisele, aga laevaga saaks ju ka.

Tundub utoopiline või? Tead, Hillar ütles, et peamine on tahta. Küll siis saab ka!"