Kas Capri saarele on üldse mõtet minna?

Napoli lähedal asuv väike Capri saar on viimase saja aastaga kõvasti muutunud. Kunstnike odavast pesapaigast on saanud korralik turismikeeris, kus vaevalt enam leiab midagi, mille kohta võiks öelda, et see on odav!

Kui Ants Laikmaa omal ajal Napolist Caprile jõudis, tundus talle, et on võrreldes Napoliga saabunud paradiisi. Napolit nimetas ta kõiksuguste halbade nimedega, Caprit aga kiitis taevani. Eriti meeldisid Laikmaale Capri hinnad, mis olid taskukohasemad nii Roomast, Napolist, kui Tallinnast.

Tänaseks on asjad korralikult muutunud. Kõik hinnad on pööraselt tõusnud ning maju tulnud juurde nii palju, et neid enam sinna juurde ehitada ei lubata. Paljudele kuulsatele ja rikastele on saar sihtpunktiks, kust oma jahiga läbi sõita ja mõned päevad peatuda.

Kunagise postipaadi asemel käib saarele Napolist suur liinilaev, kust tulnud inimesed väikese sadama koheselt korraks umbe löövad.

Kas sellisesse turismilõksu on üldse mõtet minna?

Reisiseltskonnas oli neid, kes läksid Caprile esimest korda, samuti neid, kel oli see teine külastus. Capri on muidugi ikka kaljune saar nagu ta alati on olnud. Kõigi muutuste kiuste ilus ning mõnes mõttes muutumatu. Ikka on alles Augustuse aiad, meres kõrguvad Fragelionid ja kõrge Monte Solaro mägi. Samuti on alles kitsad puhtad tänavad majadega, mis inspireerisid Konrad Mäge maalima vaateid, mis maksavad täna väga kallist hinda.

Jah, tasub küll minna saarele, kuhu imperaatorid on ihanud tulla, kus paljud Eesti kunstnikud on Itaalia päikese all mõtteid kogunud, kus on nii kaunid vaated ja sinine meri.
Avarust on mõtetesse alati vaja.