I Giardini di Cataldo tsitruseaia omaniku tütre Rosella kinnitusel on nende pere limoncellat valmistanud 15 aastat ning erinevalt suurematest tootjatest käib neil kogu töö käsitsi. See-eest on aga tulemus ehedam.

„Algul peseme sidrunid palja veega puhtaks ning siis koorime nad käsitsi, ja ainult kollase kooreosa, mitte valget,“ selgitas Rosella meile.

Joogi tegemiseks kasutatakse vaid koort. Nende perefirma edu saladus peituvat selles, et erinevalt paljudest teistest tarvitavad nad ainult värsket koort. Kuivatatu ei andvat nii head tulemust.

Koortele valavad nad peale suhkruroomelassist valmistatud 96% alkoholi ja hoiavad seda seal viis-seitse päeva ning seejärel kurnavad. Siis mikserdavad nad pütis suhkru veega ning saavad siirupi, mille segavad kokku koorte alkoholitõmmisega. Ja ega seejärelmuud teha vaja olegi, kui saadus filtreerida ning villida.

„Kuni 12 aastat võib teda juua, aga ega ei pea ootama tosinat aastat, võib kohe jooma hakata,“ naeris neiu, lisades, et aastas valmistavad nad 30 000 pudelit jooki.

Rosella sõnul valmistatakse limoncellot erineva magususe astmega. Küsimuse peale, palju mida kulub, vastas ta, et keskmiselt kulub ühe liitri vee ja ühe liitri alkoholi juures 800 grammi suhkrut.

„Keskmine kangus, mida teeme, on meil 30 kraadi, kuid on ka sellest lahjemaid ja kangemaid,“ märkis ta.

Maalehe reisil osalev siidrikoja omanik Sulev Nõmmann hindas nähtu juures seda, et kõik tööd koorimisest kuni sildistamiseni tehakse käsitsi, ja kuigi aed asub linnas, on tegemist ometigi mahetootega.

„Ja joogi tegemiseks pole paljut vaja, vaid vaati, filtrit ja villimismasinat,“ sõnas ta.