Maalehe reisisellid nägid Fääri saarte lehmi



Fäärid 3. päev Maalehe reis
Kohalik ristandkari on seemendatud holsteini ja norra tõuga ning nüüd on toodang tõusnud.Foto: Bianca Mikovitš

Maalehe reisiseltskonda kolm päeva vaevanud küsimus – huvitav, kas siin lehmi ka peetakse – sai vastuse kolmandal päeval, kui külastasime Varmakeldugardurini piimafarmi Bordoy saarel.

42 lehma ja noorkarjaga kokku 110 veist peab noor talupere Bara ja Janus Joensen kolme lapsega. Vanim ja noorim on tütred, keskmine aga 16-aastane perepoeg.

Lambakasvatusele võttis neli lehma kõrvale perenaise Bara vanaisa, seda jätkas tema isa ning noored said 2000. aastal majandada paarikümne-lehmalise farmi.

Asendusteenistust pole

1990. aastate majanduskriisi tagajärjeks oli Fääridel palju talude lõpetamisi ja pankrotte ning Joensenid said lehmi soodsalt juurde osta. Kriis vähendas talude hulka oluliselt – kui enne seda oli Fääridel umbes 65 piimafarmi, siis tänaseks on neid jäänud 25.

Bara selgitusel oli toona tegemist kohaliku ristandkarjaga, kelle piimatoodang ei olnud eriti muljetavaldav.

„Hakkasime neid seemendama holsteini ja norra tõuga, nüüd on toodang tõusnud,“ selgitab Bara. Keskmine toodang lehma kohta on nüüd 34 kilo piima päevas.

Praegu aga on tekkinud uued aretussuunad. Aretusse tuuakse sisse džörsi tõug, kelle piim on holsteinide omast oluliselt rammusam. Nimelt toodetakse Torshavni piimakombinaadis peamiselt juustu ning seetõttu soovib kombinaat rammusamat piima.

Seotud lood:

Heina ja silo teevad Joensenid ise. Selle poolest erinevad nad paljudest teistest piimatootjatest, kes ostavad oma lehmadele isegi põhisööda, rääkimata täiendsöötadest, Taanist.

Joensenide talus on lehmad lõaspidamisel ning neid lüpstakse kaks korda päevas SAC-i torusselüpsi süsteemiga.

Kogu töö teevad ära Bara ja Janus ise, vahel aitavad ka lapsed. Neil aga pole erilist motivatsiooni taus töötada, kuna see paneb inimesed väga kinni, noored aga tahavad maailmas ringi vaadata.

Lehm on liiga raske

Piim läheb Torshavni piimakombinaati, kust nad saavad liitri eest 6,60 Taani /Fääri krooni. Euro-Taani krooni kurss on keskmiset 1:7. Eesti panga hetkekursiga ümber arvutades tähendab see 89 senti liiter. Poes maksab liitrine piimapakk 11 krooni (1.48 eurot).

Bara ütleb, et alates tema lapsepõlvest pole piima hind märgatavalt tõusnud (9-st 11 kroonini), samal ajal kui leiva hind on kasvanud 14st 20 kroonini.

Kuigi haljast rammusat rohtu on kõik Fääri saared täis, on lehmad sees. Põhjus selles, et pinnas on Bordoi saarel niivõrd pehme, et rasked lehmad vajuvad sellest läbi. Pole ka ime, sest perenaise sõnul sajab seal 280 päeva aastas.

Ka silo teevad nad ainult ühe niite samal põhjusel – pinnas ei kannata raske tehnikaga mitu korda üle käimist.

Lisaks peetakse talus muidugi ka kohalikku tõugu kirjuid lambaid. Põhikarjas on 280 utte, kes on koos oma talledega aetud sööma kahele pere kasutuses olevale mäele. Üks mägi neist on nende enda oma, teine riigilt renditud.

Talu tegeleb ka agroturismiga, korraldades farmiekskursioone ning toitlustades turiste. Saime meiegi talumajas kõhu maitsvat frikadellisuppi täis süüa. Supp nagu supp ikka, lihapallid, kapsas, porgand ja ka ihatükid sees, ainult kartulid puudusid. Samas on just kartul ainus aedvili peale rabarberi, mida Fääridel kolme päeva jooksul näinud oleme.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare