Saksuni külas kõrgete kaljude vahel paikneb Dúvugardar - koduloomuuseum ja siit viib mägedesse matkarada.

Fääri lammastel on mõned ühisjooned ka Eestis nüüdseks tunnustatud Kihnu maalambaga: värv võib varieeruda mutast valgeni, sageli esineb lapilisi isendeid, paljudel emastel on väikesed sarved ehk tilbad, kasv pole eriti suur ning söömas võib neid näha ka peaaegu tühjal rohumaal.

Kui lambad elavad paar karmimat talvekuud laudas (aga osa on ka aastaringselt karjamaal), siis lastakse nad varakevadel mägedesse kosuma ning sügisel püütakse jällegi kinni.

Nagu selgitas Maalehe reisiseltskonnale giid Askur Alas, on lammaste sügisene mägedest koju ajamine terve küla ühine töö. Polevatki tähtis, kas talumees saab tagasi oma lambad või mitte, oluline on saada tagasi sama arv loomi.

Ilmselt veedab osa lambaid jõulud siiski laudas, sest lautu oli tee ääres näha ning heina neile tehakse. Heina ei kuivatata aga mitte rõugus või kärbises, vaid selleks on spetsiaalne aed, kuhu veel roheline meie mõistes närvutatud rohi kuivama sätitakse.

Kuna kohaliku toidu valik on Fääridel kitsas, on sealsete elanike oluline toit lambaliha igal võimalikul kujul – soolatult, vinnutatult, suitsutatult jne. Maalehe piknikul maitsesime lambaliha rulaadi, mis oli tõepoolest väga hea.
Maalehe reisiseltskond imetles Fääri saarte loodusvaateid.