Põhjus lihtne — Iisraelis ei olnud kuskilt võimalik sini-must-valget lippu hankida.

Paari nädala eest toimetas üks Eestist tulnud paadimeestele aga lipu ning varem oli saadud CDl piirivalveorkestri sisse mängitud hümn.

Grupp tõusis kui üks mees, et lasta häälel kõlada ning osalt oli selles ka sümboolsust — Iisraeli lipu kõrvale tõusnud pindalalt suurema, kuid rahvaarvult väiksema riigi mõistmist teise väikerahva raskustesse.

Pühapäeva õhtu oli nimelt kogu Iisraelis kuulutatud sõjas langenute mälestuspäevaks, mille tähistamine algas kl 20, kui üle riigi kõlasid minutilised sireenid ning peatus liiklus kõnniteedel ja sõiduteedel.

Inimesed jäid tardnunult paigale poolelt sammult ning liinibussid ja autod seisid keset tänavat, just seal, kus sireen oli neid kätte saanud.

Ka Galilea äärse Tiberia linna keskuses kogunes tuhatkond inimest, kes kuulas palveid ja sõnavõtte, ette loeti langenute nimesid,näidati suurelt nende pilte ja süüdati tõrvikuid.

Homme, esmaspäeva õhtul saab alguse Iisraeli riigi 62. aastapäev ning kurb mälestuspäev peetigi ära enne seda.

Mälestusmiitingut jälgis Tiberias ka rühm eestlasi, kes sattus sellele juhuslikult, kuid oli vaatemängust ning kõnedest haaratud sellest hoolimata, et ühtki sõna polnud võimalik mõista.