Maaleht Iisraelis: sea sõrg tänapäevani Püha Maad ei puuduta
Praeguseks on Iisrael hakanud pisut enam tõotatud maa moodi välja nägema: kivikõrbetest on saanud rohetavad mäed, mille vahel laiuvad põllud ja istandused.
Näib, et siin kasvab kõik, mis on maha pandud, kui seda ainult korralikult kasta.
Põllud, seal kus neid on, on haritud hoolsalt ning laiu söötis maa alasid ei näe.
("Aga tuulekaera on palju! PRIA meil sellistele põldudele küll toetust ei annaks!" märkas kohe üks põllumajandusest enam teadev Eesti mees.)
Siiski on põllumajanduse osa Iisraelis väike - vaid 5% elanikest töötab sellel alal.
Põlluservadel kõõlub ohtralt heledaid lehmi, kes eemalt vaadates kaunis väiksekasvulised tunduvad ning kuidagi Eesti holsteini tõugu hiiglaslike udaratega piimalaevadeni ei näi küündivat.
Ometi kinnitavad kohalikud, et nende lehmad on vaat, et maailma parimad ning annavad aastas keskmiselt 11 000 kg piima.
Siiani on peale mägedel turnivate lehmade õnnestunud kaugelt näha ka üht lauta, mis pealiskaudsel vaatamisel jättis mulje nagu meie külmlaut, kuid ilma välisseinteta.
Sigadega on nii, et see moslemite ja usklike juutide poolt põlatud loomake on end nii palju tõestanud, et päris ära teda siit maalt kaotatud ei ole.
Siiski on seapidamine organiseeritud nii, et lautadel on topeltpõrandad ning sea sõrake Püha Maad puudutada ei tohi.
Mis ei tähenda, et see ei tohiks puudutada sööjat - juuti, kes oma taldriku kesk kallist sabatilaupäeva ehtsaid seavorste täis ladus, nägime oma silmaga.
Polegi muud öelda, kui et turul näib olevat ka nišš süldikeedukursuseks.
Praeguseks on rahvaarv Iisraelis tõusnud 7 miljoni inimeseni ning endiselt toetatakse neid, kes saabuvad oma ajaloolisele kodumaale. Esimesel aastal saavad saavad tagasipöördunud juudid rahalist toetust ning tasuta keelekursuse.
Siin elab 7 miljonit inimest, kellest 75% on juute, 25%st valdav osa araablasi ning väike osa ka muid rahvusi.
Elu ja liikumist riigis komplitseerib Palestiina alade hajutatus mööda riiki - üksikud alad on eraldatud palestiinlastele ning sinna Iisraeli kodanikud ei sisene.
Üks selline ala on 40 000 elanikuga Jeeriko, kus seal elavate araablaste õnneks on mitmed olulised Piibliga seotud vaatamisväärsused, näiteks mägi, kus Jeesus seisis kiustatustele vastu ja puu, mille otsa ronis tolliametnik Sakkeus, kel oma lühikese kasvu pärast muidu oleks mööda jalutav Jeesus nägemata jäänud.
Selle puu all salle ja kulinaid müüv araablane asus kohe oma rasket elu kurtma.
"Ma olen sündinud Jeerikos, ma elan siin ja ma ei saa minna Jeruusalemma," pahandas ta. "Meie elu on raske! Rahamuresid on palju! Osta sinagi vähemalt see sall," palus ta end kurvalt longu lastes.
Seda, mis rahas Palestiina alade elanikud omavahel arveldavad, ei saanudki aru. Turistidelt nad küsivad dollareid ja Iisraeli seekleid ei taha näha ega puutuda.
Seega ei tea ka, kui hästi-halvasti nad tegelikult elavad, kuid natuke enam saab rääkida Iisraeli kodanikest.
Keskmine palk Iisraelis on 18 - 20 000 krooni, kuid igal alal on omad keskmised palgad.
Näiteks kassapidajad saavad palka 12 000 krooni, kuid neile laienevad mitmed soodustused poes müüdavate kaupade ostmisel.
Korteriüür kuus ulatub 9000 - 12 000 kroonini, lisanduvad maksud. Eestile vastupidiselt on elektriarved suurimad soojala ajal, mil lõviosa läheb konditsioneerile. Vanemad inimesed üritavad kokku hoida ja kasutada ventilaatoreid ning hoida päeval aknad suletuna ja kaetuna. Õhtul, kui läheb jahedamaks, tehakse aknad lahti ning siis tuleb koos jahtuva õhuga sisse ka hulk putukaid.
Gaasile kulub kuus keskmiselt 450 krooni, bensiin maksab 20 krooni liiter. Autosid peavad iisraellased kalliks lõbuks. Sealjuures maksab üks keskmine uus Toyota 350 000 krooni.
Kord aastas maksavad kõik autoomanikud teemaksu. Kõik kodanikud on kohustuslikus korras haigekassa liikmed ning maksavad sinna 5% oma palgast.
Sellest hoolimata on kallis käia hambaarsti juures, kus näiteks üks plomm maksab keskmiselt 1500 krooni.
Internetiga pole Iisraelis lood kuigi head. Telefon ja Internet käivad reeglina koos ning näib, et turg on loksumas alles paika - kuu püsiühendus maksab 350 - 400 krooni ja kaabelTV poole rohkem.
Endiselt on odavam rääkida lauatelefoniga, kuid näiteks mobiilide puhul on odavam hind siis, kui helistada peale kl 13 päeval.
Leiva kilo eest tuleb keskmiselt käia välja 15 krooni, piimaliiter maksab 18 krooni, korralik sealihavorst 180 kr kilo.
Puuviljade hind sõltub hooajast. Praegu lõppevad maasikad maasikad ja tulevad peale arbuusid.
Iisraelis on levinud diabeet ning magusa suhtes on nad valivad.
Pealegi pole siinsed kommid nagunii eriti maitsvad.
Eestlaste reisigrupp on enim hädas mitte kallite hindade vaid turistide kaitseks kehtestatud reeglitega. Näiteks ei saa Galilea järves niisama ujuda, sest seal pole päästjaga randa.
Samuti kontrollitakse palju kotte ning ei lubata higistavatel põhjamaalastel volilt kanda lühikesi särke ja pükse.
