MAROKO REISIBLOGI | Ilma Aladini imelambita koju ei saa


Maaleht Marokos.
Maaleht Marokos.Foto: Silja Lättemäe

Germalo reisibüroo viib koostöös Maalehega meie lugejad nädalasele ringreisile Marokosse – riiki, mis meelitab turiste nii sooja kliima, kirevate turgude kui ainulaadse arhitektuuriga.

Hoia end Maalehe reisisellide juhtumistega sügiseses Marokos, mida vahendavad ajakirjanikud Silja Lättemäe ja Kristiina Viiron, kursis otseblogi vahendusel:

Maaleht Marokos
Maroko reisi viimane päev – vesiiri haaremis ja maotaltustajate haardesSilja Lättemäe Maroko reisiseltskond on tänaseks õnnelikult Eestimaal tagasi. Reisi viimane päev Marrakechis jättis kõigile kustumatu mulje, seda eelkõige kontrastide tõttu. Suursugused villad, rohelusest pakatavad aiad, kosutav jahedus suvekuuma eest kunagise Marrakechi vesiiri haaremis ja üle kõige kõrgumas igast ilmakaarest nähtav linna sümbol Kotoubia mošee minarett. Otsekui paradiisis jalutasime imelises Majorelle´i aias, mille rajas Prantsuse kunstnik Jacques Majorelle, kes ostis selle valduse 1947. aastal ja rajas sinna aia, mis oli kõigile avatud. Oma jälje on jätnud Majorelle´i aeda kuulus moekunstnik Yves Saint Laurent, kes ostis valduse koos oma kaaslase Pierre Bergega, sellesse aeda on puistatud ka kuulsa moelooja tuhk 2008. aastal. Majorelle´i aed – need on ookrisinised purskkaevud, kollased anumad, palmisalud ja bambuseaiad. Päeva lõpetasime Marrakechi kuulsal Jemaa el Fna väljakul. See UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud väljak lausa pulbitses kaubitsejate, müüjate, maotaltsutajate ründavast leerist. Niisugusena Maroko meelde jäigi – kõigis vikerkaaare värvides kaubad ja vidinad, maiustused, koormate kaupa salle, mida reisilistele jõuga kaela mässiti. Maotaltsutajate eest tuli meil lausa põgeneda. Mida pimedamaks muutus öö Jemaa el Fna väljakul, seda kõvemaks paisus moosekantide muusika, trummipõrin, kaubitsejate hõiked ja madudega vehkelvad marokolased. Kõik reisilised said meie giidilt Mohhamdedilt kingiks Aladini imelambi. Lambid näpus, tuligi põhjamaiselt kargesse Eestimaa sügissse naasta. https://g4.nh.ee/dgs/loader.php#id=237156
Kui naised ja mehed ikka ilueliksiiride juurde pääsevad, on elevust palju. Marrakeshi berberite apteegis jagus küllaga taimseid kreeme, ravimeid ja aroomiõlisid, mida uudistada. https://www.facebook.com/maaleht/videos/2280454301993883/#w=267
Reisil käinutel nohu ravimisega enam muret pole. Sööm Nigella (see võib olla aed-mustköömen, aga sada protsenti seda väita ei söanda) aroomi ninna ja lõõrid on lahti mis lahti. Huhh! https://www.facebook.com/maaleht/videos/2233604853585969/#w=267
Toks-toks-toks ja ongi mosaiigi mustritükike glasuurplaadist välja taotud. https://www.facebook.com/maaleht/videos/1720619791400728/#w=560
“Kas kaardiga maksta saab?” “Te tahate kahte salli?” “Ei, kas kaardiga saab maksta?” Kaupmehed teevad muidugi kõik endastoleneva, et turistide rahakotid avaneks ja nad raha neile jätaks. https://www.facebook.com/maaleht/videos/354481111787270/#w=267
https://www.facebook.com/maaleht/videos/782862852058818/#w=267
Berberi stiilis folklooriõhtu ilunumber. Jõudu sel peol ei katsutudki. https://www.facebook.com/maaleht/videos/782862852058818/#w=267
Berberi stiilis folklooriõhtul sai kõhu punni süüa ja vaadata nii kõhutantsu kui ka berberi mehe lõputuna kestvat peakeerutamist. Kas lõpuks hakkab tal pea ringi ka käima? https://www.facebook.com/maaleht/videos/310924462841730/#w=267
Silja Lättemäe: "Reisile minnes võttis igaüks kaasa ka moonakoti, minul oli pool pätsi musta leiba, mille kohe esimesel õhtul nahka pistsime. Suur oli aga üllatus, kui Agadiri hotelli menüüs pakuti hommikusöögi kõrvale ka musta leiba. Võtsingi ühe viilu, määrisin paksult võid peale ja küll maitses hea, ainult et natuke magus oli. Järgmisel päeval samamoodi, kuni üks reisikaaslastest mulle mainis, et see on ju šokolaadikeeks! Aga väliselt oli nii sarnane meie koduse musta leivaga. Ja ma ei olnudki ainuke, kes selle "musta leiva" õnge läks, "leiva" ja paksu võikihiga maiustasid teisedki."
Silja Lättemäe: "Jälle on Aafrika päikese all 25 kraadi sooja, ümberringi sõbralikud araablased ja reisisellid nautimas uusi elamusi. Eile sõitsime Fesi linnast Kesk Atlase mäestikku, kogesime Maroko väikelinnade võlu, mis on arhitektuuris kantud Prantsuse kultuurist. Peatusime mägedes lõunastasime Beni Millali linnas. Õhtuks olime Marrakechis ja lõpetasime päeva kohalikus restoranis meeleoluka berberi stiilis folkloori õhtuga. Ja ongi käes viimane reisipäev. Juba neljapäeva hommikul maandume põhjamaiselt külmale kodumaa pinnale."Kõige kuulsam turistilõks on punases linnas Marrakech ehk teisisõnu punane linn on andnud nime Marokole riigile. Just selles kõige tuntumas linnas, endises Maroko pealinnas asub kuulus muinasjutuvestjate väljak ehk Jemaa el Fna. Marrakech rajati juba 11. sajandil, siis oli ta pealinnaks Almoraviidide dünastiale. Berliin ja Madrid olid peale seda külad veel sajandeid, London ja Pariis väikesed jõesadamad.Germalo reisijuhid tutvustavad linnaväljakut Jemaa el Fnad järgmiselt: „See väljak täitub päevaks akrobaatide ja jutuvestjatega, veemüüjate, ahvipidajate ja tantsijatega, muusikute ja maotaltsutajatega.“ Ehkki tegemist on hiigelsuure platsiga, mis on rahvast tulvil, on selle väljaku võlu selles, et just siin saab näha kõige ehedamat Marokot kogu värvikirevuses – siin kaubeldakse pähklite, maiustuste, teesegudega, värskelt pressitud apelsinimahla ja kõikvõimalike muude idamaiste toodetega. Jemaa el Fna väljak on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimekirja.https://g2.nh.ee/dgs/loader.php#id=237046
http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/maalehega-marokos-500km-ule-kesk-atlase-magede-marrakechi-poole?id=84247621
http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/maalehega-marokos-mis-see-veel-on-ja-miks-siin-niimoodi-imelikult-lohnab?id=84236045
Ja mis need veel on? Raske öelda, aga asuvad/kasvavad Marokos Rabati eksootiliste taimede aias. https://www.facebook.com/maaleht/photos/a.10152155176947982/10156253861412982/?type=3#w=500
Fesi vanalinna kaunid mustrid (fotod Kristiina Viiron). https://www.facebook.com/maaleht/posts/10156255515297982#w=500
Maroko sööki ja kööki restoranidest ja tänavatelt pildistas Maalehe ajakirjanik Kristiina Viiron. https://www.facebook.com/maaleht/posts/10156255525902982#w=500
Fesi vanalinna nahaparkimistöökojas leotatakse nahku eeslipissi ja tuvisõnniku segus. Värvimisel kasutatakse looduslikke värve ning parkal ronib ise ka jalgupidi tünni sisse. https://www.facebook.com/maaleht/videos/944776535711165/#w=560
Kes Rabati eksootiliste taimede aias üle vee kōndis ja vette ei kukkunud, jäi kuivaks. https://www.facebook.com/maaleht/videos/2197827927208246/#w=560
Silja Lättemäe: "Täna tervitasime bussis ühislauluga reisisellidele sünnipäevalast, proua Veevet Saaremaalt. Maalehe ja Germalo poolt olid kingiks suveniirid, aga meie giid Mohhamed üllatas sünnipäevalast araabiakeelseid lauluga ja hõbedast kaelaehtega. "Te olete mulle juba nagu oma pere," ütles Mohhamed."
Silja Lättemäe: "As salam alaykum! Tere jälle siit Islamiriigist Marokost Eile sulandusime juba rohkem kohalikku miljöösse. Ümberringi olid mehed enamasti pikkades ürpides ja naised kaftanites. Ka meie tõmbasime pikad kapuutsiga ürbid selga, aga need olid vihmakeebid, sest üle pika aja õnnistati Põhja-Aafrikat vihmaga. Hommikul tutvusime Meknesi vaatamisväärsustega ja õhtupoolikul kuningalinna Fesi koraanikooliga ja kohalike käsitöömeistrite loominguga."https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=237000
http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/maalehega-marokos-suurlinnast-otse-dzungli-moodi-aeda-vahepeal-moseesse-ka?id=84225661
Silja Lättemäe: "Sabah alhir ehk tere hommikust. Eile hommikul harjutasime juba lihtsamaid araabiakeelseid väljendeid, kuna reisisellidele jagati bussis meie giidi Mohhamedi abiga esialgset keeleõpet. Külastasime Maroko sümbolit Hassan ll mošeed ja imetlesime Rabatis eksootiliste taimede aeda."Reisi 5. päev (4. november). Kui kõrged on tornid maailmasMaroko reisi viiendal päeval sõidame Casablancasse ja külastame ühtaegu ka Maroko üht kuulsamat vaatamisväärsust – Hassan II mošeed, mille minarett on üle 200 meetri kõrge. Tõsi – erinevad allikad pakuvad veidi erinevat kõrgust, kas 200 meetrit või 210 meetrit. Casablancas laiuv Hassan II mošee on Mekas asuva mošee järel maailma suuruselt teine religioosne ehitis. Hassan II mošee laiub 9 hekatri suurusel maa-alal ja osa kompleksist on ehitatud ka mere kohale. Palvesaal mahutab 25 000 inimest ja mošee üheks uhkuseks on maailma kõrgeim 210-meetrine minarett, kus laserkiir näitab kõrgustest suunda Meka poole. Hassan II mošee sai lõplikult valmis 1993. aastal ja sellest on saanud üks Maroko sümboleid.Kompleksi ehituses on pea kõikjal kasutatud marmorit, laed ja kuplid on kaetud seestpoolt seedripuuga, kus kaunistuseks on nikerdised ja maalingud. Hoone arhitekt on Michel Pinseau ja seda mošeed ehitasid 35 000 töölist. Praegu peetakse Hassan II mošeekompleksi üheks Maroko arhitektuuri ja käsitöömeisterlikkuse musternäidiseks. Võtame võrdluseks Oleviste kiriku torni, mille kõrguseks on 124 meetrit. Huvitav teada, et keskajal peeti Oleviste kirikut kõige kõrgemaks ehitiseks maailmas. Läbi ajaloo on pakutud Oleviste kiriku kõrguseks ka 159 meetrit (meetrid muutuvad, kuna tornikiivrit on mitu korda uuesti üles ehitatud). Eestis on teletornid üle 300 meetri kõrgused. Maailma kõige kõrgemad kõrghooned asuvad aga Araabia Ühendemiraatides (üle 800 m), Hiinas (üle 600 m) ja USAs.https://g3.nh.ee/dgs/loader.php#id=236968
Argaaniapuu seemned jahvatatakse peeneks käsikivil, seejärel pressitakse massist õli välja. Järelejääv päts sobib hästi loomasöödaks. https://www.facebook.com/maaleht/videos/2067638973351826/#w=560
Argaaniaõli valmistamine on päris raske. Esmalt tuleb õlirohke seeme pähkli seest kätte saada. Kiviga koksides. https://www.facebook.com/maaleht/videos/280623572659447/#w=560
Laupäevane päev kuulus ilusolemisele argaaniaõli valmistamise kooperatiivis. Oh, kui elevil naised olid ja mis sai veel siis, kui tuli meeste kord. https://www.facebook.com/maaleht/videos/2181704465416377/#w=560
http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/tabamused-teel-maroko-kitsed-puudel-loppematu-turg-ja-majesteetlikud-maastikud?id=84219407
Silja Lättemäe: "Berberi naiste kuld on argaaniaõli. Essaouira linna lähistel valmistab sadakond naist raske käsitsi tööga, kiviga argaaniapuu vilju katki tagudes ja käsikivi keerutades haruldast argaaniaõli, mis on hinnatud kosmeetikatoode. Tutvusime kooperatiivis Marjana berberi naiste tööga." https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=236934
Silja Lättemäe kunstnike ja muusikute meeliskohast: "Essaouira ajalooline linn võlus meie reisiselle oma boheemliku õhustikuga. Kõikjal oli käsitöö kõrval väljas ka maale, näiteks maalingud kitsenahal. Muusikud musitseerisid rahvuslikel pillidel ja kalarestoranides pakuti kohalikke hõrgutisi."https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=236936
Reisi 4. päev.( 3. november). Essaouira – linn, mille nimegi on raske hääldada Essaouira, endine Mogador on Maroko kindluslinn Atlandi ookeani rannikul. Paksude linnamüüride vahele pääseb läbi väikese värava ja korrapealt tunned ajaloo hõngu –kunagisrse Mogadori ajalugu ulatub 1. sajandisse enne meie ajaarvamist, kui foiniiklased rajasid siia oma põhilise tugipunkti. Essaouira kuulub UNESCO maailmapärandite hulka. Tänase Essaouira mediina ehk vanalinn on tüüpiline ülikitsaste tänavate labürint kõrgete tummade müüride vahel. Essaouira piirkonnas kasvav elupuu on olnud tänuväärt materjaliks kohalikele mööblimeistritele. Sellest puidust valmistavad kohalikud meistrid kauneid nikerdustega karbikesi, kohvilaudu, kandikuid, ehteid. Kohalikul kalaturu saadused aga jõuavad värskete mereandidena linna restoranide lauale. Nii on Essaouira tuntud ka oma mereannisrestoranide poolest. Kristina Viiron: "Meie reisijuht Triin ostis omale Essaouira linna turult vahvad püksid, reisija Ennu uudistas elupuust võtmehoidjat. Kuid sellelt turult saanuks soetada nii mõndagi veel."https://g4.nh.ee/dgs/loader.php#id=236938
https://www.facebook.com/maaleht/posts/10156249152012982&width=500
https://www.facebook.com/maaleht/posts/10156249164157982&width=500
https://www.facebook.com/maaleht/posts/10156249175932982&width=500
Silja Lättemäe: "Graniitkaljud ja berberi käsitöölised. Reisisellidele jätsid kõige sügavama mulje roosad graniitkaljud, mille juures tegime ka ühisfoto. Trafaroute linnakeses aga uudistasime kohalikku käsitööd."Reisi 3. päev. (2. november). Belgia kunstnik maalis kaljud üleAnti-Atlase mäestiku vahel paikneb väike maaliline külake Tafraoute, mida ümbritsevad roosakad kaljud. Selle külakese on teinud kuulsaks belgia kunstnik Jean Verame, kes maalis 1980. aastatel külast paari kilomeetri kaugusel asuvad kaljurahnud eri värvidega üle. Need ümarad kivirahnud paiknevad maastikul korrapäratult laiali ja on punaseks, purpurpunaseks ja siniseks maalitud, nii et kogu siinne maastik on kui ebamaine suur kunstiteos. https://g4.nh.ee/dgs/loader.php#id=236904
https://www.facebook.com/maaleht/photos/a.10152155176947982/10156247865197982/?type=3&theater
Keda eilsed Agadiri turu pildid veel kadedaks ei teinud, sel paneb värskete mereandide lett kindlalt suu vett jooksma. Vaata!https://www.facebook.com/maaleht/videos/245684099432168/&show_text=1&width=560
Kristiina Viiron: "Eile õhtul pidasime Maalehe Maroko reisil maha ka mõnusa pikniku kohalikus kalarestoranis. See paik oli ikka nii kohalik kui vähegi olla saab, aga toit väga maitsev. Frititud krevetid, kalmaarid, sardiinid ja ka üks meile tundmatut liiki kala. Pikniku aitas meil organiseerida giid Muhhamed, reisiseltskond tänas Muhhamedi, Maalehte ja kohalikke kokkasid suure aplausiga."https://g4.nh.ee/dgs/loader.php#id=236860
Silja Lättemäe: "Vaevalt saime esimesel päeval uudistada kohalikku melu, kui kohe leidsime end kohalike berberite keskel. Pakuti kaamelisõitu, ehteid,rätte ja muid vidinaid. Maroko kaupmehed kõnetavad meid nii Eesti kui soome keeles ja sulatavad oma sooja suhtumisega südame." Fotol on Maalehe lugeja Ester koos võõrustajamaa esindajaga.
Kristiina Viiron: "Maalehe reisisellid tegid tiiru ka Agadiri souk el Hadi turul. Mida kõike seal ei leidunud: nahktuhvlitest elus kukkedeni. Maitsesime kaktusvilju, oliive - oli neid vast uhke valik."https://g4.nh.ee/dgs/loader.php#id=236836
Silja Lättemäe, Agadir: "Esimesed tutvused kohalikega on sõlmitud!"
106%;font-family:"Arial",sans-serif;color:#333333;background:white">Reisi 2. päevcolor:#333333;background:white">. (1. november). 106%;font-family:"Arial",sans-serif;color:#333333;background:white">Agadir on moodne kuurortlinncolor:#333333;background:white">Siin kõrguvad hiigelhotellid ja rannariba oncolor:#333333;background:white"> kilomeetrite pikkune. Linnas näebki enamasti vaid moodsat arhitektuuri, sestcolor:#333333;background:white"> 1960. aasta maavärin hävitas senise linna. Asemele on ehitatud moodnecolor:#333333;background:white"> kuurortlinn, mis on saanud Marrakechi järel teiseks turistide sihtkohakscolor:#333333;background:white"> Marokos. Linn on ülimalt avar, valgete hoonete vahel on palju parke ja aedu.color:#333333;background:white"> Loomulikult ei puudu siit ka turg – souk el Hadi, kus käib marokolastecolor:#333333;background:white"> traditsiooniline kauplemine – kärarikas ostja ligimeelitamine ja hinna ülecolor:#333333;background:white"> tingimine.
Maalehe reis Marokosse algab täna, loetud tundide jooksul. Reissellide tegemisi vahendavad Maalehe veebis ja blogis ajakirjanikud Silja Lättemäe ja Kristiina Viiron.
106%;font-family:"Arial",sans-serif;color:#333333;background:white">Aafrikast koju helistamine läheb kalliks maksma    color:#333333;background:white">Kõik reisisellid olid eile Tallinna lennujaamas juba paar tundi enne lennuki väljumist kohal. Otselend Tallinn-Agadir viis nad viiecolor:#333333;background:white"> tunniga Aafrika mandrile. color:#333333;background:white">Germalo reisigrupiga sõidab Marokosse üle 40 inimese. Kes sõidavad ja kust nad pärit on, seda me veel esialgu ei tea, aga üks kindel reisija on kindlasti lennuki pardal. See on Maalehe reisi võitja Väino Korjuhin. color:#333333;background:white">Lennujaamas jagame laiali koos Germalocolor:#333333;background:white"> reisijuhtide abiga ka Maalehe suveniirid. Nagu ikka - on paljud näppu- jacolor:#333333;background:white"> nägupidi oma nutiseadmetes kinni, aga ka telefonid tulicolor:#333333;background:white"> reguleerida Aafrika oludele vastavaks. Telia esindusest teatati, etcolor:#333333;background:white"> Marokos omavahel helistades maksab 1 kõneminut 1.40 eurot. Kui vastu võttacolor:#333333;background:white"> Eestist helistaja kõne, tuleb reisisellil maksta 1 minuti eest 1.90 eurot. Kescolor:#333333;background:white"> aga soovib Agadirist, Marrakechist või ükskõik millisest Maroko linnast kojucolor:#333333;background:white"> Eestisse helistada, peab maksma ühe kõneminuti eest 4.20 eurot. color:#333333;background:white">Nii et – kannatust, kallid kojujäänud! Mecolor:#333333;background:white"> niipea teile ei helista. Lihtsam on suhelda tasuta läbi Wifi.
Juba homme, 31. oktoobril kogunevad Maalehe reisil osalejad Tallinna lennujaama, et lennata Aafrika lääneossa – Maroko kuningriiki. Ilmateade pakub, et reisi esimeses sihtpunktis - kuurortlinnas Agadiris on päikseline ilm ja päeval kuni 21 kraadi sooja, samas võib kergelt vihma tibutada ja öösel langeb temperatuur +14 kraadini. Aga ilmaennustused muutuvad tundidega – reisi erinevatesse peatuspaikadesse ennustatakse küll vihmasadu, küll päikest ja mõnes kohas vaid 18-19 soojakraadi.

Maroko - riik piki rannariba ookeani ja kõrbe vahel

Maroko on islamiriik, 75% elanikest on araablased, lisaks elavad siin berberid, aafriklased, juudid jt. rahvused.

UNESCO maailmapärandi nimistusse on kantud Tallinna vanalinn, oleme selle üle uhked. Marokost on aga UNESCO maailmapärandi nimistus koguni üheksa erinevat vanalinna ehk mediinat. Need on Fesi, Marrakechi, Tetouani, Essaouira vanalinn, ajalooline linn Meknes, Maroko ajalooline linn ja pealinn Rabat, portugallaste linn El Jadida, kindlusküla Ait-Ben Haddou ja Volubilise arheoloogiline koht.

Enamus linnu on pikitud Atlandi ookeani rannikule või lähistele.

Marokot kirjeldatakse ka kui puud, mille juured on Aafrika mullas, ent oksad hõljuvad Euroopa tuultes. Ehk teisisõnu, siin saab turist näha mitmetuhandeaastast ajalugu ja traditsioone kõrvuti moodsa arhitektuuri ja euroopaliku elukorraldusega.

Germalo reisibüroo tutvustab Marokot järgmiselt: „Maroko pakub silmale kõikvõimalikke vikerkaarevärve - punane linn Marrakech, valge Casablanca, ookrivärvi või rohelised seedrimetsadega kaetud mäed ja linnade kirjud soukid ehk turuväljakud.“

Seotud lood:

Oma ringreisil tutvume kuurortlinna Agadiriga, kus on kilomeetrite pikkused liivarannad, ajalooline kalaturg ja sadam. Uudistame berberi külasid, tutvume berberite traditsioonide ja kultuuriga. Käime ära ka muinasjutulises Marrakechis ja kuulsas valges linnas Casablancas.

Kas tõesti kunstnike paradiis?

Maroko on reisisihiks olnud enne II maailmasõda ka mitmetele nimekatele kirjanikele, kunstnikele nagu Friedebert Tuglas, Aino Kallas, Eduard Viiralt.

Viiralt viibis pikemalt Marrakechis 1938. aastal, kuhu saabus Pariisist. Väga tuntuks on saanud Eduard Viiralti Marrakechis tehtud töö “Berberi tüdruk kaameliga”, samuti “Kaameli pea”, berberi laste seeria jt.

Maroko muljed ja õhustik avaldasid meie kuulsaimale graafikule Eduard Viiraltile nii sügavat mõju, et ka kodumaal tagasi olles möödusid paar aastat tema loomingu seisukohalt Maroko elamuste tähe all.

Kunstikriitikud on märkinud, et Edurad Viiralti „Berberi tüdruk kaameliga“, mis on loodud kodumaal, kannab seletamatut nukrust kaotatud paradiisi järele. Nii suur olnud kunstniku igatsus selle paradiisi järele, et oma Maroko reisimuljed lõpetanud ta alati sõnadega: „Kui sinna veel tagasi saaks ....“

Marokos 1928. aastal ringi reisinud Friedebert Tuglas oli oma reisikirjeldustes märksa kriitilisem, nimetades näiteks Casablancat linn-šampinjoniks, kuna see on kasvanud kehvast rannaalevist palavikuliselt elavaks suurlinnaks.

Sealse maa kombeid kirjeldas aga Tuglas järgmiselt: „Igal õhtupoolikul peale kella nelja koguneb turule rohkesti inimesi, kes istuvad maha amfiteatri moodi ringi. Keskele asub novellist, kes improviseerib kuulajaskonnale „1001 öö“ laadis pikki lugusid. Surmavaikus on publikus, kuulatakse sageli hinge pidades. Ja jutustaja, see on terve oma olemusega, nii hinge kui ihuga ettekantava pala küljes.“

Casablanca on kogunud kuulsust ka samanimelise filmi järgi.

Hollywoodis 1942. aastal linastunud romantilises draamas „Casablanca“ mängisid peaosades Ingrid Bergman ja Humphrey Bogart. Film on pälvinud 1944. aastal koguni kolm Oscarit ja seda linateost peetakse kõigi aegade üheks kuulsamaks filmiks. 1930. aastail linastunud filmis „Morocco“ mängisid aga peaosi Marlene Dietrich ja Gary Cooper.

Tänapäeva kuulustest on aga Maroko ja eriti Marrakech inspireerinud näiteks maailmakuulsat prantsuse moeloojat ja disainerit Yves Saint-Laurenti, kes olnud äärmiselt võlutud araabia värvidest ja melust, kandes selle värvikirevuse üle ka oma loomingusse.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare