"Siinsamas," vastas too pikemalt mõtlemata ning asus kohe vägesid juhatama. Autode-rollerite voog pandi hetkega seisma ning bussijuht Margust juhatati 12meetrist bussi umbes sama laial tänaval ringi keerama.

Napoli linna tänavaääred on tihedalt autosid täis pargitud, nii ka sellel suhteliselt suure kallakuga tänaval. Üsna varsti oli käes olukord, kus vaatamata teise bussijuhi, kohalike meeste ning ka mõnede reisijate kaasabile, ei saanud buss enam edasi ega tagasi - tagumine ots ähvardas riivata üht pargitud autot ning esimene tänavalaterna posti.

"Pagan, nüüd tuleb küll politsei!" ohkas keegi reisilistest.

Seadusesilmasid siiski ei saabunud. Selle asemel tekkis üsna ootamatult pääsemisvõimalus - üks auto sõitis just bussi tagumise otsa juures tõkkepuuga suletud hoovi, kohalikud kargasid hetkega tõkke fotosilma ette, see jäi avatuks ning buss sai manööverdamiseks vajalikku ruumi juurde.

Kui mingil hetkel tundus, et sinna me jääme, siis tagantjärele kella vaadates selgus, et kogu action kestis vaid kümme minutit. Ummiku olime selle ajaga tekitanud aga paraja: kogu liiklus seisis nii üles kui allamäge, signaalid üürgasid.

Kohe, kui tee vabanes, sõitsid kõik ummikusistunud kibekiiresti edasi, pahaseid nägusid autodest aga ei paistnud - pigem lehvitati.

"Nad arvasid, et me oleme sakslased," naeris bussijuht Tõnu ning ütles, et ega nad oma peaga poleks selles kohas otsa ümber keerama hakanudki, aga kohalike, tänavaäärsetest äridest kibekiirelt välja karanud meestekamba selgitustöö selle manöövri mõttekuse osas olevat olnud väga intensiivne.

"Ise korraldasid, ise ka lahendasid," mõtlesid reisijad. Ning rõõmustasid koos kohalikega kerge pääsemise üle.