Pühvlipiima Eestis toota pole mõtet

„Väga hea mulje jäi. Kujutasin algul ette, et pühvlifarmis on puittarad ja käsitsilüps ämbrisse ning kohapeal tehakse siis piimast juustu, kuid tegelikult oli siin kõik kaasaegne,“ oli Piret Alftan Maalehe reisil Vannullo pühvlifarmi külastamise järel meeldivalt üllatunud.

Alftan on Pärnumaal Massiarus tegutseva piimafarmi loomakasvatusjuht ning Maalehe aasta põllumehe konkursil üks kandidaate ihaldusväärsele tiitlile. Nagu Vannullos, nii on ka neil Pärnumaal samasugused De Lavali lüpsirobotid, arvuliseltki on neid samapalju - neli.

Kuna pühvlid on niiskuselembelised loomad, siis on neile karjamaal kümblemiseks rajatud veega bassein, vabapidamislaudas elavatele lüpsiloomadele aga on areaal, kus nad saavad dušši võtta. See näeb välja umbes nagu aianduses niisutussüsteemid.

Külastatud pühvlifarmi 300 looma keskmine piimatoodang on 6000 kg ringis aastas ja kogu piim töödeldakse kohapeal peamiselt mozzarella juustuks, aga ka jäätiseks ja jogurtiks.

Mozzarella on kõige parem valmistamise päeval kohe ka ära süüa. Nii käib rahvas seda kohapeal ostmas, soovijatele aga viiakse juust koju kätte, et oleks võimalik see võimalikult värskelt lauale panna. Kauplustele, restoranidele ja muudele edasimüügikohtadele farm oma toodangut - iga päev umbes 400 kg juustu - ei müü.

Kohapeal tehakse ka pühvlinahkadest tooteid. Käekotte, püksirihmasid ja mida kõike. Ikka selle eesmärgiga, et väärindada kõike ise ja võimalikult palju teenida.

Eesti paistab tihtipeale silma sellega, et üritab paljut mujal nähtut üle võtta. Piret Alftan aga ei usu, et pühvlikasvatus koos nende loomade piimast tehtava juustu tootmisega võiks Eestis kanda kinnitada ning meie lehmapiimale konkurendiks saada.

"Eesti talved on liiga külmad, et hakata siin india pühvleid kasvatama ja nende jaoks basseine rajama,“ rahustas Alftan maha meie piimakarjade omanikud, kes kardavad, et neile võiks konkurente tekkida.