REISIBLOGI: Autentse elamuse Fääridelt saad kohalikus peres elades

 (8)

Eesti tüdrukud Fääridel
Eesti tüdrukud FääridelFoto: Erakogu, Maaleht

Maalehe reisiklubi sõitis avastama eksootilist põhjalat ehk Fääri saari. Kõike, mis nendega seal reisil juhtub, saab lugeda siinsest blogist!

Fääri saared on turismisihtkohana kauged ja kättesaamatud. Massiturismi siin peaaegu ei leidu - ehk on 18 saarest koosnev saarestik keset Atlandi ookeani selleks veidi liiga eraldatud, liiga kaugel põhjas, liiga muutliku kliimaga ja harjumuspärasest liiga teistmoodi. Seda enam armuvad saare omapärasse ja võimsatesse loodusmaastikesse kõik, kes taval või teisel siia on sattunud. Jälgi meie reisi blogist!

Maaleht Fääridel
Tegime väikese uudise paberlehte ka. http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/eestlased-nagid-skandaalset-vaalapuuki?id=78840700
Külalississekanne ka! http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/faaride-omapara-koged-koige-vahetumalt-kohalikus-peres-elades?id=78853850
Fääri saared, sellised nad siis olid. Üliterava nurga all mäenõlvad, mis kaetud murukamara ja lammastega. Puid võib saarestikus kokku lugeda vaid üksikuid. Maailmakuulsad on fäärlased oma grinda-vaalade püügi tõttu. Siin on võimsad hoovused ja heitlik ilm kõva tuule ning tagasihoidlike soojakraadidega. Külalislahke rahvas. Iga üheksas fäärlane on ametlikult registreeritud jalgpallur, kuid kellest Eesti koondis peaks siiski jagu saama. Siin on rohkelt veel seda, mida mujal väga pole – näiteks mätaskatused majadel. Lambaid on saartel tublisti rohkem kui inimesi. Võimsad lunnikolooniad. Kidurad rabarberipõllud. Aga üksjagu on siit ka puudu või peaaegu puudu. Lisaks puude vaegusele pole saarestikus sääski. Pole ka mesilasi. Pole roomajaidki. Küll jõudsid 1990ndatel Fääri saartele herilased ja arvatakse, et jalgpallistaadioni ehituseks toodud puiduga. https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=199170
Maalehe järgmise aasta reisid lähevad Šotimaale ja Marokosse - paljud reisisellid on just neid sihtkohti erilisena välja toonud.
Fääride soisel ja märjal maastikul kasvavad taimed, mis eelistavad happelist pinnast. Silma jäid hulgana koos õitsevad käpalised, esialgse määramise järgi on tegu kuradi-sõrmkäpaga, mida Eestis sageli ei näe. Kuradi-sõrmkäpp kasvab soisel ja soostunud pinnasel ning enamasti kogu saarestik selline just ongi - laiuv rohelus on tegelikult märg mätas, mis lehmagi ei kanna.
Vabandust, aga seda kala te ei saa! Oli hea plaan tuua koju kolleegidele proovimiseks Fääride moodi vinnutatud kilttursk (seal pannakse kala soolata tuulutuskotta, kus ta tasapisi ära kuivab ja siis võib seda toiduks niisama süüa, keeta või küpsetada). Ostsime Maalehe piknikuks poest paar sellist kala, valisime veidi pehmemad, et hammas peale hakkaks, kuid süüa oli neid ikka kole raske. Maitse oli imelikult mage ja ajaks, kui lambarulaad oli ammu otsas, oli kalu jõutud ainult natuke süüa. Viisin tursad hotelli, kuid toanaaber Lii palus kalad varsti mujale viia, sest nende lõhn oli tema meelest liiga intensiivne. Pakkisin kalad kahte kotti ja keerasin rätikusse, kuid nad lõhnasid ka kappi panduna edasi. Kui nendega koju jõudsin, ilmnes, et kilekott ilmselgelt ei sobinud neile üldse, polnud teised veel täiskuivad ju, sellised sitked ning niiskust oli veel sees. Poeg palus üsna kiiresti külmkapist kalad mujale tõsta. Siis ka esikust. Jätsin need paberkotiga välja, kuid hiljem poest tulles tundsin juba 50 meetri peale kahtlast lõhna... Sain aru, et kui kalad tööle viin, siis vaevalt keegi neid sööb ja ilmselt langen ka kolleegide põlu alla, millele järgneb kontori suurpuhastus koos kõigi akende avamisega. Toppisin kalad juba palju enamatesse kottidesse mähituna pagasnikusse ja sõitsin metsa, et need sinna jätta (kuna soola neis pole, siis võivad väikesed rõõmsad loomakesed kalad endale saada). Auto pole siiani tuuldunud, ka külmik mitte. Selliseid asju on ajaloos varemgi juhtunud ning üht juustulugu on kirjeldanud Jerome K. Jerome ja tubakakuivatamist, selle piirituses ja piimas leotamist Oskar Luts. Esimesel juhul paranesid kohas, kuhu haisev juust maeti, kopsuhaiged, teisel juhul hävisid satikad seal, kus piibutäis omakuivatatud tubakat tõmmati. Näis, mis kalakohast saab.
Pildimeenutus kolmandast päevast. https://g2.nh.ee/dgs/loader.php#id=199012
http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/ka-noorimatele-reisisellidele-meeldivad-faarid-vaga?id=78825808
Ene Kaart käis ookeani lahes ujumas. Külm oli! http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/eesti-naise-ujumaskaimine-kulmas-vees-pani-faarlasedki-pead-vangutama?id=78825594
Ligi 30 pilootvaala ujus otse Fääri saarte pealinna südamesse ning vilunud kohalikud ajasid nad kärmelt abajasse, kus vaalad kõiki reegleid järgides hukati. Jah, verd oli palju. http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/maalehe-reisisellid-tabasid-end-otse-vaalapuugilt-verd-oli-palju?id=78825508
Kui Eestis on pühapäev inimeste jaoks aktiivne, turg ja poed on aktiivsed, siis Fääri saartel valitseb pühapäeviti sel rindel vaikus. Kõik on suletud. Tõsi, paljud kogunevad kirikusse, üle 80% elanikkonnast on luterlased.
Naagu piltidelt näha, saab ka udus ja vihmas kenasti reisida ja loodust imetleda. https://g3.nh.ee/dgs/loader.php#id=198968
Maalehe reisiseltskond trotsis reipalt vihmast ilma. http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/fotod-ilm-on-faari-saartel-alati-lahutamatu-reisikaaslane?id=78820602
Nii, nüüd oskame kirjeldada: pilootvaala soolatud pekk meenutab kõige rohkem ehk skumbriat. Kindlasti pigem kala- kui loomaliha. Ja lõhn täidab terve suure saali. Reisisellid jagunesid kaheks, osa proovis uudishimuga seda sitket toitu, teised taganesid suure sammu võrra. Just täna lõid pilootvaalad bussisõidu plaani sassi - tunnelid olid ootamatult kinni pandud, sest kohalikud olid vaalaparve lähenemas näinud. Selleks pandi terve liiklus kinni, et kütte mitte häirida. Õhtuks räägiti kohalikus meedias, et kaldale oli aetud ja kütitud korraga 70 vaala... See on toit, mis jagatakse kogukonnas.https://g2.nh.ee/dgs/loader.php#id=198966
Tagasihoidlik koolimaja kerkimas Fääri saarte pealinna Tórshavni, kus elanike arv kokku vaid 20 000 kanti. Otse ookeani kaldal. Haridus on oluline, aga see maja on ületanud kõik ootused, tähtajad ja eelarved.
Siin on kogu Maalehe reisisellide seltskond koos ühel fotol, pildistajaks kohalik kirikuõpetaja, kes tervisesporti tehes mööda jooksis. Lisaks päeva peale ainuke hetk, kui vihma ei sadanud.
Maalehe reisisellid oleksid täna soolatud vaalarasva juba proovinud, kuid väärt kraam ununes valesse bussi ja reisib praegu kuskil mujal. Siin riigis on kombeks käigu pealt busse vahetada, et teid paremini läbida. Aga küllap siis edaspidi eksootilistest maitsetest lähemalt. Vaalapeki kamakas maksab kuskil kümne euro kanti - lihtsalt koduseks võrdlemiseks. Lend hilines pisut, kuid ööd on siin valged ja Maalehe piknik sai seekord päris hilja õhtul tehtud. Maastik mägine ja orhideedega kaetud, reisisellid muhedalt sumisemas. Taevaluugid ka pidasid harukordselt hästi.
Südaööl oli veel täitsa valge. https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=198922
Lahkujad lehvitavad saabujatele ja kes võitsid lugejareisi? http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/maalehe-lugejad-jatkavad-faaride-avastamist?id=78816592
Meil Fääridel uksele ei koputataViimasel päeval juhtus nii, et buss ei pääseud kitsal külatänaval mööda kahest autost, mis oli pargitud omanike jaoks mugavalt, aga suur sõiduk kahe vahelt mööda ei pääsenud.Kui bussijuht selles veendus, marssis ta auto omanikku otsima ning kõndis meie üllatuseks otse uksest sisse.Selgus, et nii see asi käibki – uksele ei koputada ega helistata, külaline jalutab tuppa, seal aga ollakse sellise teguviisiga rahul ning enamasti asutakse kohe kooki ja kohvi pakkuma.Õnneks tuli üks autoomanikke bussi märgates ise välja ja asi lahenes ladusalt ja rahulikult nagu neil saartel see tundub reegliks olevat.
Kui turiste pole, siis pole ka suveniiripoode ega kohvikuid. http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/4-paev-faaridel-vaalaliha-massturismi-puudumise-miinused-ja-erakordne-vestmanna?id=78816426
Fääridel on keskmine palk 2000 eurot ja pension 1100. Aga ka toidu hinnad on kõrgemad. Näiteks piimahind on 11 taani krooni liiter ja see ei olene rasvasusest. Samas hinnas on nii 0,5 kui 3,5protsendine piim. Ise toodavadki nad ainult joogipiima, juustu ja hapukoort, enamik muud söögikraami tuleb Taanist ja Inglismaalt. Torshvnis on ka väike kalaturg, kus müüakse vaakumpakendis igasugu kala tursast lõheni ja ka värskelt merest toodud austreid ning merikarpe.
http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/viimased-nouanded-mida-kaasa-votta-millega-arvestada?id=78806162
Pildiline ülevaade ka kolmandast päevast. https://g2.nh.ee/dgs/loader.php#id=198854
Lisaks lamamstele on Fääridel siiski ka muid pudulojuseid. http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/maalehe-reisisellid-nagid-faari-saarte-lehmi?id=78805160
Kohtuti ka Fääride rikkaima mehega. http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/3-paev-faaridel-mida-pakub-kohalik-talunik-bussitaiele-kulalistele?id=78804764
Maalehe fännide kaasaelamine aitas Nõmme Kaljul Torshavni vastu võidu vormistada! http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/fotod-faaride-pealinnas-ei-osatud-eestlastest-vutifanne-oodata?id=78804348
Lammastest ei saa Fääridel ei üle ega ümber http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/maaleht-faaridel-veel-lammastest?id=78795180
http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/350-lammast-kui-turismiobjekt?id=78795104
Väike pildimeenutus eilsest päevast. https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=198782
Sellise vaatega vanglas aega veeta oleks vist päris tore? http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/fotod-arvatavasti-maailma-koige-nunnum-tegutsev-vangla-maailmas?id=78794870
http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/2-paev-faaridel-uks-vaga-vana-maja-vestlusi-vaaladest-ja-hada-alkopoega?id=78794662
Vaata esimese päeva pilte! https://g2.nh.ee/dgs/loader.php#id=198750
Tüüpiline Fääride maja ehitati maakivist kõrge vundamendi peale puidust, tõrvati mustaks ja kaeti mätaskatusega. Sealjuures jääb küsimuseks, kust nad puitu ja tõrva said, sest looduslikult kasvab seal puid ülivähe.
http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/maaleht-faaridel-pealinn-rohtkatuste-hobuste-ja-hanedega?id=78784322
Lambasaarteks esimese päeva muljete põhjal Fääre nimetada ei julgeks. Lambaid mäenõlvadel küll kohtas, aga vaid paari-kolme kaupa. http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/esimesel-paeval-lambasaartel-lambaid-ei-nainud?id=78784260
Niisiis oleme põhjamaal ja fäärlased ise teavad seda väga hästi. Ka praegu, juulis pannakse igaks juhuks müts pähe ja villased kindad kätte. http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/faari-saarte-ilm-on-muutlik-ning-ilmaprognoos-muutub-samuti-iga-paev?id=78784174
Pildigalerii esimesest päevast ja ohtralt muljeid! http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/esimene-paev-faaridel-lend-lambad-proovime-kohalikke-tahkeid-ja-vedelaid-maitseid-ning-valmistume-voitluseks?id=78783844
Tuule käes vinnutatud tursale ei panda soola ega midagi, tõmmatakse ta õhurikkasse kohta rippuma ja tuul peaks siis ookeanilt parasjagu soola tooma.
Mõnikord on päris lihtne ajalehte pääseda :) http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/rekord-180-inimest-saarele-toonud-lennuk-paases-hoobilt-esikuljele?id=78783754
Tuletame meelde, et Fääridel kehtib Taani kroon. Tänase päeva Eurexi kurss euroga oli 7.19, nii et ühe euro eest saab pisut rohkem kui seitse Taani krooni.
Maalehe homme Fääri saartele lendavale seltskonnale lubavad norrakad stabiilset ilma: iga päev ootab meid kümne plusskraadiga tuulevaikne ja pilves ilm. Tõsi, homme on lootust ka veidi päikest näha. Vaata ise yr.no 
http://maaleht.delfi.ee/news/teeb/reisid/reis-faaridele-mida-kaasa-votta-kas-raha-vahetada-kus-ujuda-saab-mis-ilm-on?id=78727732
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/kehtiva-reisidokumendi-olemasolu-eest-vastutab-reisija?id=78726456
Mis raha kehtib Fääri saartel?Saarestikus kehtib Fääri kroon, paralleelselt kasutusel Taani krooniga (1 fääri kroon = 1 taani kroon). Fääri saared ei kuulu Euroopa Liitu.
Puust ja punaseks: lähemalt Fääride rahvustoitudestKui see on roheline, siis on see hea, hõikab kohalik mees liha juurest. See on nali. Vist.„Veidrad toidud“ Fääre käsitlevast osast võib lähemalt vaadata, kuidas sünnivad sealsed rahvustoidud. Kui vaadata Fääride asendit ookeanis ning kaugust mandrist, pole põhjamaalase vaatekohast seal kuigipalju veidrat.MerelinnudFääride inimesed on aastasadu elanud merelindude püügist ja söömisest ning kirjalikke teateid linnupüügist leidub aastasadade taha. Üks tuntuimaid linde on lunn ning selle liigi arvukust saarestikus hinnatakse poole miljonini.Linde püütakse otse mättalt kahvaga, mille varre pikkus küünib kolme ja poole meetrini. Peale puhastamis neid soolatakse ja vinnutatakse või tarvitatakse värskelt.Videost võib näha, et ka lihtsalt keedetakse koos kartulite ja klimpidega.LambadLambalihaga saab teha paljugi. Fääridel on selleks üks iseloomulik viis: panna liha õhurikkasse hoikohta, kuhu tuul kannab ookeanist soola peale. Selline liha pole päris soolane ega mage, mitte väga vintske ega ka väga pehme.Nii nagu teisteski kohtades, kus toiduga pole priiasata, osatakse ka Fääridel lammas rupskite ja hääleni ära tarvitada.Meile veidi harjumatu on ehk see, et ka pea keedetakse ära ja süüakse koos muu lihaga soojalt. „Lambapea kõrvetatakse leeklambiga karvadest puhtaks ning sarved saetakse maha. Sieejärel saetakse pea saega pooleks ja võibki keema panna.)Kui Eestis tehakse verikäkke (Fääridel ka), siis Fääridel midagi pannkoogilaadset, mille taignasse läheb ka kõvasti suhkrut. Lastele need tumedad magusad pannkoogid meeldivad.TaimedSaartel on vähe lauget maad suuremaks põllupidamiseks ning tormid võivad kergesti kõik nässu ajada. Videost võib näha, et seal on õnnestunud kasvatada väikseid valgeid naereid, mis paistavad päris hästi maitsevat.https://www.youtube.com/watch?v=7vfVs9m8q3kAga vaalad?Jah, Fäärid on kuulsad pilootvaalade püügi tõttu ning fäärlased seetõttu üha suurneva avalikkuse hukkamõistu all.Varasematel aegadel on vaalaliha olnud veerand saarel tarvitatavast lihahulgast ning selle varumine otseses seoses karmides tingimustes ellu jäämisega.Vaalaliha, samuti rasv ei lähe kunagi müügiks, see jagatakse kogukonna vahel.Paraku tuleb häda sisse hoopis mujalt: praeguseks on ookeanikalade elavhõbedasisaldus muutunud nii suureks, et vaalaliha söömine ohustab fäärlaste tervist otseselt. Aastal 2012 soovitati neil tervisekahju vältimiseks vaalalihast üldse loobuda.Fäärlasi on pahandanud ka muu maailma hukkamõist. „Miks,“ küsivad nad, „peaksime me ühtäkki häbenema oma tavapärast elu ja sellest loobuma? See on ju ainult ellujäämise viis.“Arutelusid ja ümarlaudu selle üle on peetud palju ja peetakse veel.Fäärlaste vinnutatud vaalalihal endal olevat huvitav maitse. Neile, kellele meeldib kuivatatud lest, võivat ka see roog sobida.
Põhja-Atlandi ookeani kaljusaartel elav väikerahvas on imetlusväärselt rohkem kui tuhat aastat suutnud säilitada oma keelt, kultuuri ja traditsioone, kasvatades lambaid ning püüdes kala ja vaalu. http://digileht.maaleht.delfi.ee/turism/faari-saared-puutumata-parl-ookeanis?id=76202697
Kuigi Atlandi ookeanis asuvaid Fääri tuleb tõlkes nimetada lambasaarteks (lammas on ka saarte vapil), on sinne peamine tegevusala hoopis kalandus. http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/lambasaared-on-pigem-kalasaared?id=47355015
Šotimaa ja Islandi vahel Atlandi ookeanis (Šotimaalt 300 km, Islandilt 430 ning 600 km Norrast) asuvad Fääri saared on meeldivalt üksik ja väike paik. http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/vaike-saar-lennuk-paistab-hotellituppa?id=47351837

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare