Kui hull see torm siis õieti oli?

Kohalikud ise ütlevad, et viimasel ajal ei saa ka nemad aru, mis ilmaennustuses toimub, sest prognoosid ei pea kuidagi paika. Nädalast vihma ennustati kogu möödunud nädalaks, kuid Maalehe reisisellid pääsesid kuiva nahaga ning said päevitusegi peale. Sadama hakkas alles eelviimase päeva öösel. Valingud olid tugevad, vihmavesi voolas vahutades tänavatel, ookean lainetas ja vahtu tuiskas kaugele üle promenaadide. Lennujaam oli kinni üsna lühikest aega ning lende suunati Porto Santo saarele. Sellest ajast siiski piisas, et lennugraafik segi lüüa ning ka Maalehe lend väljub plaanitust neli tundi hiljem.

Matka asemel võeti ette bussisõit ümbruskonnas ning kolati kohtades, kuhu varem ajapuudusel minemata jäi. Taevas oli mägede kohal maaliliselt tumehall, harmoneerudes kenasti kapokipuu roosade ja tulbipuu punaste õitega.

Mõned inimesed kasutasid aega ookeani ääres jalutamiseks ning see oli väga virgutav – laine lajatas aina üle ääriste ning jalutajad pidid end keepidega varjama, said aga siiski purusoolast vett silmad ja riided täis.

Peab ütlema, et sellist tormist ilmagi oli huvitav näha. Ilm ookeanil oli küllalt kehv, et hommikune Porto Santo laevgi jäi väljumata.

Õhtul ootas bussisõit rahvusõhtule, kus pärast korralist programmiläks veel suuremaks jalakeerutuseks ja laulgi võeti pärast bussis üles. See oleks veel hoogsamalt edenenud, kui poleks seda häda, et kõik teavad lauludel ju kas kaht esimest rida või paremal juhul esimest salmi. „Viljandi paadimehe“ ajal jäi vihm isegi korraks hõredamaks, aga siis ladistas lahinal edasi.

Esmaspäevane ilmateade on selgus ise: lubatakse vihma, samuti päikest, tulema peaks lausa 28 kraadi sooja ja ehk ka äikest. Saab siis näha!