Kalanaised ja meeskokad Võõpsus
Põlvamaal Räpina vallas kümnendat korda toimunud kalameeste päeval leotas lisaks meestele ja poistele ussikesi ka kaks õrnema soo esindajat.
“See adrenaliin, kui suure puraka otsa saad, on nii mõnus, et seda ei anna millegagi võrrelda,” tunnistas pika blondi hobusesabaga Anneli Jaksen.
Kalastamispisikuga nakatus ta viis aastat tagasi, seni on kõige suuremaks saagiks kolmekilone latikas. “Põhiliselt püüan turbasid, kes võitlevad hullult, nii et iga kord on küsimus, kas peale jään mina või tema.”
Sel korral õnnestus tal kolme tunni jooksul kätte saada vaid peotäis ahvenapoegi. Võistluse võitis teiste ees pika puuga teist aastat järjest Enno Toomla, kelle kogusaagiks kujunes 6250 grammi.
Miks on mehed paremad?
Võõpsu pritsikuuri kõrval sättisid suure paja lõkkele üles Andri Plato ja Urmas Pirk Peipsi kalanduspiirkonna arendajate kogust ning hakkasid keetma haugi- ja lutsusuppi.
“Paneme munavalgeid ka sisse, see peaks leeme selgeks võtma,” rääkis Pirk. “Mu tütar õpetas seda. Näe, laste käest peab õppima.”
Ja tõepoolest, munavalged selitasid supi ning sööjad polnud kiitusega kitsid.
Veidi eemal oli kalatoitude valmistamise õpiköögi püsti pannud Vladislav Koržets, kelle selgitusi jälgis ja tegi ka käed kalaseks suur hulk mehi.
“Miks me räägime, et mehed on paremad kokad?” viskas Koržets küsimuse õhku. Ja vastas ise: “Sellepärast, et mees teeb tavaliselt süüa pühapäeval, kui on aega, ja raha ta kokku ei hoia.” Nii, hoole ja armastusega valmistatud toidul aga on hoopis parem mekk.
“Ma võin restoranis ka ära öelda, kas kokk teeb süüa ainult palga pärast või sisemisest vajadusest. See on maitsest tunda,” väitis Koržets.
Selg ees saabast viskama
Päevale kohaselt pisteti rinda ka kalamehesaapa viskamises. Et aga tänavusel laadal oli nii palju müüjaid, suruti viskajad varasemast ahtamale pinnale, lausa puude vahele.
Kohtunike Kurmet Karsna ja Jaanus Meituse sõnul tuli tavapärane “nägu ees” visketehnika, mille puhul tugevamad heidavad sääriku lausa poolesaja meetri kaugusele, vahetada “selg ees jalge vahelt” vastu.
Säärik oli nii raske, et noorim osaleja, kolmeaastane tüdrukutirts, ei suutnud seda tõsta.
Parima tulemuse, 21,64 meetrit, heitis Veiko Višnakov.
Osavust sai proovida Nõukogude Liidu ajal väga popis spinningu täpsusviskes. Õnge otsa pandud tilgakujuline raskus tuli eri kauguselt ja reeglitekohase tehnikaga heita maas asetsevate 75sentimeetrise läbimõõduga ketaste pihta.
“Noored hakkasid harjutama ja nüüd ei taha õnge käest ära anda,” säras seda võistlust aastakümneid korraldanud Kalju Johansoni silmis siiras rõõm.
Supernaine igal alal parim
Kalapüügi, saapaviske ja spinningu täpsusheite naiste arvestuses kinni pannud Julia Ivanova tõdes, et nii võistlusel kui ka kalal käies käib heitmine samamoodi ja üks täiendab teist.
Meestest oli täpseim külalisvõistleja Toomas Juksaar Pärnust.
Pärastlõunal tuli Johansonil täpsusheite atribuudid kokku pakkida, sest sama koha peal algas järjekordne “Lauluga maale” saate salvestus.
Külalisesinejana üles astunud Jaan Elgula kinnitas, et publiku vastuvõtt oli kuumast päevast veelgi kuumem. Ega iga päev ei tule ju Gerli Padar ja teised telenäod sulle pea koju külla.
Kümnendat korda Võõpsu kalameeste päeva korraldanud Marge Trumsi sõnul ei olnud nad varem selle peale tulnud, et nende juures võiks selline saade purki saada.
Kui aga asja uurima hakati, selgus, et ETV ja Maalehe ühine saade tuleb meeleldi ka ääremaale.
“Kui varem oli kalameeste päev üritus, siis tänavu oli see juba sündmus,” jäi Trumsi lõpptulemusega rahule.
Maaleht ja ETV kutsuvad rahvapeole
- Sel suvel toimub “Lauluga maale” telesaate salvestus kümnes kaunis Eestimaa paigas. Saatejuhid on lauljatar Gerli Padar ja Maalehe ajakirjanik Jüri Aarma.
- Võõpsu pritsikuuri platsil koos Jansaga peetud pidu saab ETVst näha 6. augustil.
- 13. augustil toimub pidu Kasepää külas koos Jassi Zahharoviga, 14. augustil Antsla Põllumeeste pargis koos Jakko, Mikko ja Mait Maltisega.
