Lauluks on valmis, nagu ikka, Gerli Padar ja paljud teised toredad “Lauluga maale” osalised: Marju Länik, Anne Veski, Nele-Liis Vaiksoo, Uku Suviste, Airi Allvee, Ithaka Maria Rahula. Jansa, Koit Toome, Jassi Zahharov, Mait, Jakko ja Mikko Maltis.

Esimene peatus Kukrusel

Niisiis, 12. juunil, saab Ida-Virumaal Kukruse Polaarmõisa esisel platsil kokku Kohtla valla rahvas, et tähistada oma kaheksa küla esmamainimise 770. aastapäeva.

Sel puhul on mõisa barokksaalis lausa ajalookonverents, kuhu tulevad ka arheoloogid, kes uurisid Kukruse külas rajatava tee alla jäänud iidset matmispaika. Lisaks kuuleb konverentsil uut infot Kohtla valla külade esmamainimisest 1241. aastal ning saab tutvuda koduloouurijate uurimustöödega.

Aga päeva teisel poolel vurab mõisaesisele platsile “Lauluga maale” saatemeeskond.

Saate toimetaja Piret Jürman kinnitab heatujuliselt, et kogu meeskond pingutab toreda ja lõbusa saate nimel. Ning televaataja saab kindlasti aimu just selles piirkonnas elavate inimeste eripärast ja eluolust.

“Eestimaal on nii palju ilusaid kohti, kuid meie jaoks ei ole mitte koha ilu kõige tähtsam, tahaksime hoopis edasi anda meeleolu ja elurütmi,” lisab Piret Jürman.

Kohtla vallavanem Etti Kagarov toob mõned näited, kes on selle kandi elu heas rütmis hoidvad inimesed. “Kindlasti kuulub nende hulka Saka mõisa omanik ja arendaja, endine keskkonnaminister, Ida-Virumaa aasta tegijaks 2010 valitud Tõnis Kaasik.”

Vallavanem tõstab esile veel hobusekasvataja Arina Koppelit, kes Vitsiku külas korraldab ratsaspordi koolitusi, käib hobustega laatadel ja üritustel lõbusõitu pakkumas.

Räägib Villu Põldmast Valaste külast, kes on Eesti Astroloogide Liidu ja Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige. On osalenud ka Eestimaa Budistliku Vennaskonna budistlike stuupade ehitusel Tuuru külas 1984. aastal.

Saka küla näiteringi endine juhendaja ja raamatukogu juhataja Hilje Troon on Kohtla valla aukodanik. Vaatamata kõrgele eale – 82 eluaastat – tantsib memmede tantsurühmas Murumemmed.

Mae Kalevit teatakse aga kui väga edukat aiapidajat, tema kodu Kabelimetsa külas sai 2009. aastal presidendilt kauni kodu auhinna.

Kukruse Polaarmõis, mille ekspositsioonid on pühendatud maailmakuulsale polaaruurijale Eduard von Tollile (otsis ka Sannikovi maad) ning Kukruse mõisnikule ja tuntud ajaloolasele Robert von Tollile, avati möödunud aasta 1. oktoobril.

Mõisa juhataja Kaja Kama on kindel, et kui Kohtlal ei oleks olnud sellist vallavanemat nagu Etti Kagarov, poleks ka Polaarmõisast ehk õiget asja saanud.

Nüüd on aga ekspositsioonide seas palju atraktiivseid multimeedia lahendusi (kaart Sannikovi maa retkest koos rääkiva infoga, puutetundliku ekraaniga küsimused Tollidele koos vastustega näitlejate kehastuses jne), lisaks palju põnevat avastamist: jääkarud, koerarakendid, laeva kapteni kajut, laeva ladu, liumägi, kajak jne. Lisaks vaatamisele saavad külastajad proovida vanaaegseid kostüüme ja kübaraid, kirjutada gooti kirja, läbi viia fotosessioone.

Kaja Kama peab seda väga suureks sündmuseks, et “Lauluga maale” võttegrupp Kukrusele tuleb. “Meil ei olegi kunagi varem midagi niisugust olnud. Ja saatega tulevad kaasa vahvad inimesed nagu Marju Länik, rääkimata Gerli Padarist. Selline asi peaks igas vanuses rahvale meeldima.”

Kuna ametis on kaks saatejuhti – lisaks Gerlile ka Maalehe ajakirjanik Jüri Aarma –, siis koosneb saade kahest omavahel läbi põimunud osast. Jüri Aarma ülesandeks on kohalike inimestega juttu puhuda. Gerli aga ärgitab rahvast laulma.

“Vastuvõtt on alati olnud ääretult tore just lauluplatsil,” ütleb Reet Linna, kelle ülesanne on rahvas platsil üles kütta.

Avalöögiks valmis

“Igatahes ma ootan juba hooaja algust. Kõige raskem ongi iga saatesarja puhul see avalöök. Usun, et oleme avalöögiks valmis. Mina igatahes olen,” kinnitab Reet Linna rõõmsalt. “”Lauluga maale” selle hooaja laulik on ka valmis. Seal on sada laulu sees.” Reeda sõnul on laulik kokku pandud sellise arvestusega, et igas peatuspaigas võiks kõlada kümme laulu.

“Aga mis mina!“ hüüatab Reet. “Gerli on väga tubli, tal on ju meeletult palju tööd. Veel laupäeval, päev enne Kukrusele sõitmist peab ta lausa kaks korda muusikalavastusega “ABBA” laval käima.”

Reet Linna on kindel, et sellise saate jaoks on Gerli parim valik. “Ta on väga karismaatiline ja saab inimestega suurepäraselt hakkama, oskab nendega laulu ajal hästi suhelda.”

Reet kiidab ka Antti Kammiste bändi. “Antti Kammiste tunneb absoluutselt kõiki laule ja teeb “Lauluga maale” tõeliseks rahvalikuks simmaniõhtuks.”

Oma osa “Lauluga maale” õnnestumises on kindlasti ka väärikal sidrunkollasel Pobedal.


Salvestuskohad ja eetriajad

 SalvestusEetris
Ida-Virumaal Kukruse mõisa õuel koos Marju Länikuga12. juunil kl 1818. juunil
Tartumaal Rõngu Hiugemäel koos Nele Vaiksooga18. juunil kl 1725. juunil
Läänemaal Tuudi külaplatsil koos Uku Suvistega25. juunil kl 189. juulil
Lääne-Virumaal Uhtna külaplatsil koos Anne Veskiga26. juunil kl 1716. juulil
Viljandimaal Karksi ordulinnuses koos Airi Allveega16. juulil kl 1723. juulil
Saaremaal Laoküla kiigeplatsil koos Ithaka Maria Rahulaga17. juulil kl 1730. juulil
Põlvamaal Võõpsu pritsikuuri platsil koos Jansaga23. juulil kl 186. augustil
Järvamaal Järva-Jaani vanatehnika varjupaigas koos Koit Toomega24. juulil kl 1713. augustil
Jõgevamaal Kasepää külas koos Jassi Zahharoviga13. augustil kl 1827. augustil
Võrumaal Antsla Põllumeeste pargis koos Mait, Mikko ja Jakko Maltisega14. augustil kl 153. septembril