Laulusuve kohvilõhnaline punkt
“Lauluga maale” päeval kuumutas päike üksjagu Kärdla uut laululava, kohalikke ning külalisi muidugi ka.
Turgutust ei pidanud rahvas aga kaugelt otsima. Just sel päeval peeti Kärdlas kohvikutepäeva ning ergutavaid jooke pakuti lausa viieteistkümnes ühe-päeva-kohvikus.
Kohvilähkrid juba ammu
Ettekandjana askeldanud Hiiumaa muuseumi peavarahoidja Helgi Põllo ütlust mööda saabki Kärdla end tunda tõelise linnana kord aastas – järjekorrad, melu ja muusika. Nimelt on tegu Hiiumaa ürituste kalendri kõige külalisterohkema sündmusega, mis tõstab saareelanike arvu kahekordseks ning toob rahvast kohale lausa bussitäite kaupa.
Põllo sõnul tehti kohvijoomisega Hiiumaal algust siis, kui mujal sellest veel palju ei teatud ning hiidlased said selles kunstis pisukese edumaa.
Avalik kohvijoomine sai tõenäoliselt alguse kunagise Kärdla kalevivabriku värvimeistri August Briancourt’i (hiiupärane hääldus Priiankur) ja tema toimeka mamsli eestvedamisel.
Ent kust tuleb see naljakas nimi – kohvilähker – mis Hiiumaal Kärdla inimest märgib? Selle pookisid Kärdla rahvale külge naaberkülade inimesed.
“Nemad ise võtsid kodust kaugemale tööle minnes lähkriga hapupiima või kalja kaasa ja naersid vabrikurahvast, kelle igapäevaseks joogipooliseks peeti kohvi,” selgitas Põllo.
Mis jooki hiidlased kohvi nime all jõid, on praegu raske öelda. “Küllap valmistati seda nisust ja muustki viljast, aga tunti ka kohvi valmistamist munast ning rukkijahust, mida ahjus pruunistati, lisati sigurit ja sellest segust jahvatati kohvitegemiseks jahu.
Kärdla kohvikutepäeval joodi kindlasti ära paras ports kanget oakohvi, kuid palava ilma tõttu oli kõva minek ka jahedatel jookidel, kalasupil, kookidel ja muudel suupistetel.
“Lauluga maale” salvestus ei sattunud selle melu keskele sugugi juhuslikult. Ly Kaups, üks kohvikutepäeva eestvedajaist, ütles, et seekordne päev kandiski nime “Laulev kohvik” ning märkis veel tagantjärele hiidlaste rõõmu Laulupealinna tiitli üle.
Laulupealinna preemia toel õnnestus linnal taastada mahapõlenud laululava, mis kujundati nüüd Café Cantabile nime kandvaks muusikaliseks kohvikuks.
Laululava ei välditud
Saate meeskonnale meeldis selline lahendus väga. Produtsent Valdur Sepp ütles, et tavaliselt püütakse laululavasid pigem vältida ja leida paik, kus saaks inimestega hubaselt koos olla.
“See on ikkagi koos laulmine ja ühine asi, mitte nii, et keegi hakkab teistele esinema,” sõnas ta. “Inimestele meie lähenemine meeldib ja tühja võtteplatsi pole me kunagi eest leidnud.”
Hoolimata sellest, et sel suvel naelutas vaatajaid telerite ette peamiselt sport, ei pidanud “Lauluga maale” ekraanilgi publikuhuvi pärast kurtma. Sepa sõnul jõuti vaadatuimate saadete esikümnesse rohkem kui varem.
Üks saladus ka: küllap pani rahvas tähele, kuidas Jüri Aarma nöökis Gerlit tema valge kleidi pärast ja nimetas lauljannat mitmel korral “kenaks pruutis tüdrukuks”. Teleinimesed aga kiitsid, et lauljanna säras rohkem kui kunagi varem.
See kõik pole sugugi juhuslik, nimelt kannab “Lauluga maale” esilaulja sellest suvest peale sõrmes kihlasõrmust.
Jah-sõna ja südame on Gerli küll ära lubanud, aga kuulajatele tuleb see ainult kasuks – eks õnneliku inimese suust kõlab iga laul rõõmsamalt ja teeb rõõmsaks ka kuulajad.
Kes oli see memm?
Ja teine saladus veel: kes oli see memm esireas, kelle juurde Teele Viira jooksis?
“Leplandi Oti vanaema!” rõõmustas Teele Viira.
Nüüd aga kõige avalikum saladus: kõikides salvestuspaikades oli võimalik täita loosikupong ning võita auhindu. Maalehe aastatellimus tõmmati kaamerate ees loosikastist välja kõikide kupongide seast. Võitjaks osutus Leili Liit Kärdlast.
KOMMENTAAR
Aivar Viidik
Maalehe peatoimetaja
Nüüdseks oleme saatega “Lauluga maale” katnud kõik Eesti maakonnad, mõne isegi mitu korda. Kolme aasta 26 saatega oleme saanud Eestile tiiru peale ja natuke rohkemgi.
Olen ise nende saadete jooksul sõitnud Eestis maha tuhandeid kilomeetreid, kohtunud paljude toredate inimestega ja rääkinud elust nii, nagu see tegelikult on.
Maalehele on see väga loomulik, sest me püüame alati olla inimestega nii palju koos ja nii palju nende lähedal, kui see tänapäeval võimalik on.
“Lauluga maale” tulevikust rääkides oleme omalt poolt valmis jätkama. Tean, et paljudes kohtades on tuntud huvi, kuidas salvestust enda juurde saada ning küsitud, mida selleks tegema peab.
Sõelale jäävad tavaliselt kohad, kus kohalik rahvas on ise korraldanud toreda ürituse, millega meiega saame liituda ja omalt poolt pakkuda juurde mõnusat meelelahutust.
Seega soovitus – tehke midagi toredat, jagage seda meiega ning väga võimalik, et kohtume järgmisel suvel juba uutes kohtades uute inimestega!
Hiidlaste juures salvestatud saade jõuab eetrisse laupäeval, kuid see pole veel päris kõik – 8. septembril käiakse veel kord lauluga läbi kõik need kohad, kuhu saatemeeskond sel suvel jõudis.
Maaleht ja ETV kutsusid rahvapeole
- Sel suvel toimus “Lauluga maale” telesaate salvestus kümnes kaunis Eestimaa paigas. Saatejuhid olid lauljatar Gerli Padar ja Maalehe ajakirjanik Jüri Aarma.
- 4. augustil Kärdlas koos Teele Viiraga salvestatud saadet saab ETVs vaadata laupäeval, 1. septembril.
- Kõik seni eetris olnud uued ja vanad saated on järelvaadatavad ETV arhiivis.
- Oma lemmiklaulu poolt saab hääletada:
http://www.maaleht.ee/lemmiklaul.
