FOTOD: Koduveinimeistrid käisid Põltsamaa veinitehast uudistamas


FOTOD: Koduveinimeistrid käisid Põltsamaa veinitehast uudistamas
Foto: Argo Ingver

Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursi tänavused finalistid käisid kibekiirel veiniteo ajal uudistamas, kuidas tehakse veini Eesti vanimas veinitehases Põltsamaal.

Finaliste võttis vastu Põltsamaa veinimeister Piret Karu, kes on juba mitu aastat kuulunud ka parimaid koduveine valiva žürii koosseisu. Hobi korras veinitegijate aastased mahud on kusagil 100 ja 1000 liitri vahepeal, seepärast oli osalejatel huvitav vaadata hoopis teist mõõtkava - kaheksa ja kümne tuhande liitri suuruseid käärimisnõusid. Samas suhkru ja pärmi lisamine käivad nii suures kui väikses tünnis üsna ühte moodi.

Tavaliselt teevad koduveinitegijad oma veine värsketest, äsja korjatud marjadest ja mahlast, seepärast koondub nende rabelemine kõik suve- ja sügiskuudele. Suurde Orkla kontserni kuuluv tehas ei saa omale nii teravat hooajalisust lubada, seepärast tehakse seal veine ka pastöriseeritud ja kontsentreeritud mahlast. Päris kindlasti on kodutegijal vabamad käed mitmesuguste tehniliste võtete kohapealt, mida kümnete hektoliitritega veini kääritades lihtsalt ei olegi võimalik korrata. Samuti selgus, et Põltsamaa veinitehases tehakse peamiselt ühe tooraine veine – õun, mustsõstar, vaarikas, mustikas. Samas koduveinitegijate lemmikvõtteks on just toorainete miksimine – õun arooniaga, rabarber maasikaga, mustsõstar mustikaga jne.

Senise kuue peetud koduveinikonkursi võiduveinide hulgas on enamik olnud just segatud toorainest või kavalate lisanditega nagu lilled, lehed, nelk ja kaneel. Pärast tootmisega tutvumist maitsti loomulikult ka veinikeldri väljapanekut. Hobitegijate lemmikuks osutus Põltsamaa ainus kuiv vein mustikast Lossivein nr 85, kus kõike – nii kuivust, marjasust, happeid kui tanniine oli just parajal määral.

Seotud lood:

Mul oli huvitav vaadata suurtootmist, mida ma kunagi varem näinud pole, arvas üks finalistidest Ivar Porn. Otseselt kõrva taha panna või õppust võtta ei saagi midagi, meil on lihtsalt nii erinevad mahud, lisas ta.

Eesti marjaveinitraditsiooni vanus (Põltsamaal on veini toodetud alates 1920. Aastast) ning koduveinikonkurssidel kuue aasta jooksul osalenud sajad inimesed annavad kindluse, et Eesti veinivalimistamise kultuur elab ja hingab.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare