Et hinnatavaid veine on rohkem, tuli ka eelvoorude žürii töö jagada kuue päeva peale ning hinnatavad veinid jagati järgmistesse klassidesse: õuna- ja õunapõhised veinid, sõstraveinid, rabarberist, õitest ning muust ebatavalisest toorainest valmistatud veinid, veinid luuviljalistest, siidrid ning vahuveinid, aroonia ning pihlakas, viinamarjaveinid ja lõpuks maasikaist, vaarikaist ning metsamarjadest valmistatud veinid.

Täna prooviti ära õunapõhised veinid, mille hulka oli võetud ka mõned pirniveinid.

Veinivilla perenaise Tiina Kuuleri sõnul oli rohke osavõtt meeldivaks üllatuseks, sest eelmise suve kehvavõitu ilmad ei andnud suurteks saakideks lootust. „Siiski saabus konkursile rohkest õuna-, sõstra-, aroonia ja pihlakaveine ning et ka luuviljalistele oli aasta üsna soodne, saabus meile ka rohkesti selliseid veine, kus tooraineks alõtšad, kreegid ja muidugi kirsid,“ selgitab Tiina Kuuler.

Veinimeistrite taseme järjepidevast tõusust räägib ka fakt, et järjest rohkem saadetakse konkursile vanemaid veine, millel on lastud korralikult valmida ja seega küpsust koguda. Samas ei laekunud ühtegi paarikümne aastast veini, nagu varemalt. „Ju siis on rariteetsed veinid keldrinurkadest üles leitud ja juba konkursile ära toodud,“ leiab Kuuler.

Kõige erilisematest aga torkasid silma näiteks veinid, mille koostisosadeks oli viirpuu, must leeder või siis ka porgand, suvikõrvits, punapeet ja nuikapsas. Üsna palju oli veinide efektsemaks muutmiseks seekord kasutatud lilli: roosi, nurmenukku, daaliat ja võilille.

Aprilli lõpuks peaks asjatundjatest koosneval žüriil olema veinid maitstud ja finalistid selgitatud. Need asuvad omakorda võistlustulle 4. juunil Haapsalu veinifestivalil.