Maalehe koduveinikonkurss: viinamari, kreek ja pihlakasFotod ja videod

                     
Maaleht
Maalehe koduveinikonkurss: viinamari, kreek ja pihlakas
19 finalisti
Foto: Sven Arbet

Maalehe ja OÜ Veinivilla koduveinikonkursi lõppvooru jõudis 19 veini, eriliste toodete seas on võitjad juba selgunud.

Eelvoorus tuli žüriil maitsta 133 veini. Eraldi hinnati valget kuiva, punast kuiva, roosat, valget poolkuiva, punast poolkuiva ja dessertveine.

“Seekord oli kaks korda rohkem veine, põhiline kasv tuli just kuivade ja poolkuivade veinide arvelt. Samas kuiva veini tegemine ei käi nii lihtsalt, siin tuleb pingutada ja vaeva näha,” nendib konkursi üks korraldajaid, Veinivilla perenaine Tiina Kuuler.

Kuuler toob ka esile, et veinimeistrite tehnoloogilised oskused on tunduvalt paranenud ja maitseid on väga palju timmitud.

Veinidele lisatakse väga tihti kaneelikoort, ingverit, ka on hakatud mängima taimedega – nii mustasõstra- kui piparmündilehtedega –, samuti lisatakse ebaküdooniat.

Tihedas rebimises jäid sõelale 13 meistri veinid, need kõik lähevad lõpphindamisele ehk ühisesse finaali. Siin ei tehta enam vahet, kas tegu on punase või valgega.

Žürii asub ametisse 9. juunil Haapsalu veinipäevadel Kuursaalis rahva silme all, lisaks hindab tooteid ka rahvažürii, kes valib oma lemmiku.

“Finaali pääsesid veinid pimedegustatsiooni tulemusena, nii et silte ja nimesid arvesse ei võetud, ehkki need olid suurepärased. Samuti polnud meil õrna aimugi, et sama tegija mõni teine toode on ka finaali pääsenud,” rõhutab Kuuler.

Osa veine tundusid nii erilised – näiteks viinamarjaveinid –, et otsustati neid finaali mitte lasta. “Nad tuntaks kohe ära ja siis kiputaks neid hindama teistmoodi,” selgitab Kuuler.

Viinamarjaveinide valmistajate seast tõusid äramärgituteks ehk võitjateks Jaan A.Tätte ja Katrin Ratt.

Omaette rühma moodustasid bitterid, eristudes teistest mõrkja maitse poolest, mis saadud peamiselt ürtide lisamisega. Neist parimaks tunnistati Peep Sõmeri kreegivein.

Kõige vanema veini eripreemia saab pihlakavein 1988. aastast.

Selle valmistaja Tiidu Ringmäe on küll manala teele lahkunud, veini esitas konkursile Malle Ringmäe.



PARIMAD

Koduveinikonkursi finalistid

- Kuldne Vari (valge kuiv), Veduri Veinimõis, Marius Mets Tallinnast

- Hõbe Õun (valge poolkuiv), Veduri Veinimõis, Marius Mets

- Rangsei (roosa), Veduri Veinimõis, Marius Mets Tallinnast

- Wolf Creek (valge kuiv), Magnus Leping Tallinnast

- Kingu Kuiv (valge kuiv), Kai Koord Tartumaalt

- Punase- ja mustasõstra (punane kuiv), Viljar Kiirats Tallinnast

- Arooniavein (punane kuiv), Viljar Kiirats Tallinnast

- Mustika ja punasesõstra (punane kuiv), Viljar Kiirats Tallinnast

- Karala kange (dessert), Lea Ait Kuressaarest

- Kanarbiku Unelm (dessert), Meelis Kask Rannust

- Sumin (valge poolkuiv), Meelis Kask Rannust

- Kõu (dessert), Ene Veski, Heiki Anni Tartust

- Tooma Sweet (dessert), Ille Talts Türilt

- Tikrivein (valge poolkuiv), Kairi Rannak Pärnust

- Magus Suudlus (punane poolkuiv), Maie Lepik Põltsamaalt

- Mustasõstravein (punane poolkuiv), Heinrich Kuldsepp Tallinnast

- Kirss (punane poolkuiv), Katrin Ratt Tallinnast

- Vaarikas (roosa), Katrin Ratt Tallinnast

- Õuna-aroonia (roosa), Olustvere TMK, juhendaja Eda Raev

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Varest võib võita puid maha võttes
Lihtne linnupeleti jätab targad linnud üsna ükskõikseks, ka pesa võivad nad kohe uuesti ehitada.
Künnivareseid ei tohi, nagu ka kõiki teisi linde, pesitsusajal häirida ega nende pesi lõhkuda. Aga mida siis teha?
Põllul kasvav mets polegi mets?
Raiutud männid Raplamaal teeäärsel põllul.
Kui puud kasvavad põllul, ei kehti seal metsaseadus.
Timmitud maitsega kaste pani toidukonkursi kinni
Tauno Laasik keedab Peipsimaa Kogukonnaköögis Lõuna-Eesti parimaks väikeettevõtte tooteks nimetatud Manu hõrku jõhvikakastet. Esialgu oli see mõeldud juustu kõrvale, siis aga selgus, et sobib hästi ka liha, kala ja pudruga.
Lihtsaid viise, kuidas Peipsimaa Kogukonna-köök või Saaremaalt Epi talust tõusta “Eesti parima toiduaine“ konkursil võitjaks.
Fendt 828 Vario S4 (1)
24. aprill 2014 11:21
Fendt 828 Vario S4
Fendti traktoreid tuntakse asjatundjate seas kui traktorimaailma Mercedeseid, kus mugavuse, sageli luksusegi arvelt pole kokku hoitud.
Uue 800 Varioga S4-ga siseneb Fendt kompaktsete suurtraktorite järgmisse põlvkonda.
Töövõimereformist on saanud kõva vägikaikavedu
Puuetega inimeste eest võitlev Tiina Kangro leiab, et töövõimereformi plaani on kabinettides valmis teinud inimesed, kes seda sihtrühma ei tunne.
Praeguse peaministri Taavi Rõivase algatatud töövõimereform läheb nii ametiühingute kui ka liikumispuudega inimeste liidu arvates liiga kulukaks ja ei pea tähtsaks inimest.
FOTOD: Pöörane räimeolümpia Liivi lahel
Lindi meeste lappajas on Margus Jamsinski, Raivo Rehe, Aivar Mangu, Toomas Oks, Lennart Mengel, Janno Tori ja Fredi Oks. Headel saagipäevadel kulub iga kätepaar ära. Naistetöö see just pole, aga eks keegi peab püütud kalad hiljem rookima ja lauale kandma.
Räimepüügi pingeline korraldus ajab mehed arututel aegadel kastmõrdu tühjendama ning täidab laod. Räimesõbrad aga ei tea samal ajal, kus koht sisse võtta või kuhu joosta, et ometi kalamaitse suhu saaks!
Lahemaal on rahval taas rusikas taskus
“Ärimeeste tõttu on asi hull. Ma istun kodanik Häälega koosolekutel, aga ei saa aru, mis tal viga on,” ütleb külavanem Tiiu Lepnurm.
Kas tõde on selles, et Lahemaa rahvuspark ei lase seal elavatel inimestel rahulikult toimetada, või selles, et rahvusparki õieti enam nagu polekski?
Kohalikud on pahased, et vald eelistab uusasukaid
Misso mees Heinar Velkman oleks uute tulijate üle rohkem rõõmus, kui vesi oleks pandud sisse tema majja, mitte tühja naabermajja.
Samal ajal kui kogukondade ja omavalitsuste pilgud on pööratud uute maale kolijate poole, tunnevad praegused, et neid on unustatud.
Eesti mehed Islandil – Lemoga eesotsas
Teed, mida mööda Eesti mehed Islandil sõitsid, vonkelsid kui uss kiviklibu vahel.
Neljapäevaõhtuti kell 22.30 on ETV2 eetris matkasari “Eesti lipp ümber Islandi”.
Valge tüdruk Mustal Mandril, 10.
Gomas on laste koolivormiks valge pluus ning poistel sinised püksid ja tüdrukutel sinine seelik.
Ühel päeval satun instituudi ees vestlema noormehega, kes õpib ülikoolis psühholoogiat.