Maalehe koduveinikonkurss: viinamari, kreek ja pihlakasFotod ja videod

                     
Maaleht
Maalehe koduveinikonkurss: viinamari, kreek ja pihlakas
19 finalisti
Foto: Sven Arbet

Maalehe ja OÜ Veinivilla koduveinikonkursi lõppvooru jõudis 19 veini, eriliste toodete seas on võitjad juba selgunud.

Eelvoorus tuli žüriil maitsta 133 veini. Eraldi hinnati valget kuiva, punast kuiva, roosat, valget poolkuiva, punast poolkuiva ja dessertveine.

“Seekord oli kaks korda rohkem veine, põhiline kasv tuli just kuivade ja poolkuivade veinide arvelt. Samas kuiva veini tegemine ei käi nii lihtsalt, siin tuleb pingutada ja vaeva näha,” nendib konkursi üks korraldajaid, Veinivilla perenaine Tiina Kuuler.

Kuuler toob ka esile, et veinimeistrite tehnoloogilised oskused on tunduvalt paranenud ja maitseid on väga palju timmitud.

Veinidele lisatakse väga tihti kaneelikoort, ingverit, ka on hakatud mängima taimedega – nii mustasõstra- kui piparmündilehtedega –, samuti lisatakse ebaküdooniat.

Tihedas rebimises jäid sõelale 13 meistri veinid, need kõik lähevad lõpphindamisele ehk ühisesse finaali. Siin ei tehta enam vahet, kas tegu on punase või valgega.

Žürii asub ametisse 9. juunil Haapsalu veinipäevadel Kuursaalis rahva silme all, lisaks hindab tooteid ka rahvažürii, kes valib oma lemmiku.

“Finaali pääsesid veinid pimedegustatsiooni tulemusena, nii et silte ja nimesid arvesse ei võetud, ehkki need olid suurepärased. Samuti polnud meil õrna aimugi, et sama tegija mõni teine toode on ka finaali pääsenud,” rõhutab Kuuler.

Osa veine tundusid nii erilised – näiteks viinamarjaveinid –, et otsustati neid finaali mitte lasta. “Nad tuntaks kohe ära ja siis kiputaks neid hindama teistmoodi,” selgitab Kuuler.

Viinamarjaveinide valmistajate seast tõusid äramärgituteks ehk võitjateks Jaan A.Tätte ja Katrin Ratt.

Omaette rühma moodustasid bitterid, eristudes teistest mõrkja maitse poolest, mis saadud peamiselt ürtide lisamisega. Neist parimaks tunnistati Peep Sõmeri kreegivein.

Kõige vanema veini eripreemia saab pihlakavein 1988. aastast.

Selle valmistaja Tiidu Ringmäe on küll manala teele lahkunud, veini esitas konkursile Malle Ringmäe.



PARIMAD

Koduveinikonkursi finalistid

- Kuldne Vari (valge kuiv), Veduri Veinimõis, Marius Mets Tallinnast

- Hõbe Õun (valge poolkuiv), Veduri Veinimõis, Marius Mets

- Rangsei (roosa), Veduri Veinimõis, Marius Mets Tallinnast

- Wolf Creek (valge kuiv), Magnus Leping Tallinnast

- Kingu Kuiv (valge kuiv), Kai Koord Tartumaalt

- Punase- ja mustasõstra (punane kuiv), Viljar Kiirats Tallinnast

- Arooniavein (punane kuiv), Viljar Kiirats Tallinnast

- Mustika ja punasesõstra (punane kuiv), Viljar Kiirats Tallinnast

- Karala kange (dessert), Lea Ait Kuressaarest

- Kanarbiku Unelm (dessert), Meelis Kask Rannust

- Sumin (valge poolkuiv), Meelis Kask Rannust

- Kõu (dessert), Ene Veski, Heiki Anni Tartust

- Tooma Sweet (dessert), Ille Talts Türilt

- Tikrivein (valge poolkuiv), Kairi Rannak Pärnust

- Magus Suudlus (punane poolkuiv), Maie Lepik Põltsamaalt

- Mustasõstravein (punane poolkuiv), Heinrich Kuldsepp Tallinnast

- Kirss (punane poolkuiv), Katrin Ratt Tallinnast

- Vaarikas (roosa), Katrin Ratt Tallinnast

- Õuna-aroonia (roosa), Olustvere TMK, juhendaja Eda Raev

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Tänapäeva võtmeküsimus: kari efektiivseks
Lõpliku hinnangu annab silo kvaliteedile lehm. Võib juhtuda, et lehma hinnang ei kattu silotootja arvamusega ja võib endaga kaasa tuua piimatoodangu languse.
Kõrged piimatoodangud ja madal hind sunnivad tootjaid kaaluma iga sööda ja söödalisandi puhul, mis maksab
üks söödaühik, mitu ühikut söödast suudab lehm omastada ja mitu ühikut lendab kõhutuule abil kosmosesse.
Meie toiduvili kasvab Eesti põldudel
Eesti suurim toiduteravilja töötleja Tartu Mill panustab viimastel aastatel suuresti toote­arendusele – lisaks tava­pärastele jahudele-tangudele on tootevalikusse lisandunud kuivsegud, millest saab lihtsalt valmistada mannavahtu, leivasuppi ja tainast vahvlite küpsetamiseks.
Toiduvilja töötlev ning pagaritoodeteks ja putrudeks toorainet valmistav AS Tartu Mill teenis Eesti toidusektori ettevõtete seas 2013. aastal suurima puhaskasumi – 2,4 miljonit eurot.
Viljaküllus paneb söödatootja laienema
Scandagra Eesti Viljandi söödatehase tootmisdirektor Rivo Pent märgib, et viimaste investeeringutega panustati söötade parema homogeen- suse saavutamisse – tigusid, kaale ja segajaid juhib arvuti, töö on täpne ja efektiivne. Mis puutub transportööride rauda, siis see on hästi kestnud ja kestab samamoodi veel palju aastaid.
AS Scandagra Eesti Viljandi söödatehas töötleb aastas keskeltläbi 75 000 tonni vilja, teravili annab ettevõtte käibest ca 21%.
<a href="http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=69840" target="_blank">Täna möödub 70 aastat Otto Tiefi valitsuse viimasest istungist</a>
Heli Susi 22 septembril 2012 Tallinnas Metsakalmistul nimeta haudades puhkavatele Otto Tiefi valitsuse liikmetele ja kõrgetele riigiametnikele mälestusmärgi avamisel
Tänavusel vastupanuvõitluse päeval, 22. septembril möödub 70 aastat Otto Tiefi valitsuse viimasest istungist Põgari palvemajas Läänemaal.
Ivaski talu trump on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.