Maalehe koduveinikonkurss: viinamari, kreek ja pihlakasFotod ja videod

                     
Maaleht
Maalehe koduveinikonkurss: viinamari, kreek ja pihlakas
19 finalisti
Foto: Sven Arbet

Maalehe ja OÜ Veinivilla koduveinikonkursi lõppvooru jõudis 19 veini, eriliste toodete seas on võitjad juba selgunud.

Eelvoorus tuli žüriil maitsta 133 veini. Eraldi hinnati valget kuiva, punast kuiva, roosat, valget poolkuiva, punast poolkuiva ja dessertveine.

“Seekord oli kaks korda rohkem veine, põhiline kasv tuli just kuivade ja poolkuivade veinide arvelt. Samas kuiva veini tegemine ei käi nii lihtsalt, siin tuleb pingutada ja vaeva näha,” nendib konkursi üks korraldajaid, Veinivilla perenaine Tiina Kuuler.

Kuuler toob ka esile, et veinimeistrite tehnoloogilised oskused on tunduvalt paranenud ja maitseid on väga palju timmitud.

Veinidele lisatakse väga tihti kaneelikoort, ingverit, ka on hakatud mängima taimedega – nii mustasõstra- kui piparmündilehtedega –, samuti lisatakse ebaküdooniat.

Tihedas rebimises jäid sõelale 13 meistri veinid, need kõik lähevad lõpphindamisele ehk ühisesse finaali. Siin ei tehta enam vahet, kas tegu on punase või valgega.

Žürii asub ametisse 9. juunil Haapsalu veinipäevadel Kuursaalis rahva silme all, lisaks hindab tooteid ka rahvažürii, kes valib oma lemmiku.

“Finaali pääsesid veinid pimedegustatsiooni tulemusena, nii et silte ja nimesid arvesse ei võetud, ehkki need olid suurepärased. Samuti polnud meil õrna aimugi, et sama tegija mõni teine toode on ka finaali pääsenud,” rõhutab Kuuler.

Osa veine tundusid nii erilised – näiteks viinamarjaveinid –, et otsustati neid finaali mitte lasta. “Nad tuntaks kohe ära ja siis kiputaks neid hindama teistmoodi,” selgitab Kuuler.

Viinamarjaveinide valmistajate seast tõusid äramärgituteks ehk võitjateks Jaan A.Tätte ja Katrin Ratt.

Omaette rühma moodustasid bitterid, eristudes teistest mõrkja maitse poolest, mis saadud peamiselt ürtide lisamisega. Neist parimaks tunnistati Peep Sõmeri kreegivein.

Kõige vanema veini eripreemia saab pihlakavein 1988. aastast.

Selle valmistaja Tiidu Ringmäe on küll manala teele lahkunud, veini esitas konkursile Malle Ringmäe.



PARIMAD

Koduveinikonkursi finalistid

- Kuldne Vari (valge kuiv), Veduri Veinimõis, Marius Mets Tallinnast

- Hõbe Õun (valge poolkuiv), Veduri Veinimõis, Marius Mets

- Rangsei (roosa), Veduri Veinimõis, Marius Mets Tallinnast

- Wolf Creek (valge kuiv), Magnus Leping Tallinnast

- Kingu Kuiv (valge kuiv), Kai Koord Tartumaalt

- Punase- ja mustasõstra (punane kuiv), Viljar Kiirats Tallinnast

- Arooniavein (punane kuiv), Viljar Kiirats Tallinnast

- Mustika ja punasesõstra (punane kuiv), Viljar Kiirats Tallinnast

- Karala kange (dessert), Lea Ait Kuressaarest

- Kanarbiku Unelm (dessert), Meelis Kask Rannust

- Sumin (valge poolkuiv), Meelis Kask Rannust

- Kõu (dessert), Ene Veski, Heiki Anni Tartust

- Tooma Sweet (dessert), Ille Talts Türilt

- Tikrivein (valge poolkuiv), Kairi Rannak Pärnust

- Magus Suudlus (punane poolkuiv), Maie Lepik Põltsamaalt

- Mustasõstravein (punane poolkuiv), Heinrich Kuldsepp Tallinnast

- Kirss (punane poolkuiv), Katrin Ratt Tallinnast

- Vaarikas (roosa), Katrin Ratt Tallinnast

- Õuna-aroonia (roosa), Olustvere TMK, juhendaja Eda Raev

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Klassikalised metsavargused on tänapäeval pea olematud
Selline känd võib tekkida mitmel moel – kas ausa metsaomaniku korralikult registreeritud raiest või metsavarga tegevuse tagajärjel. Pildil olev känd pärineb 2000. aastate alguse röövraielangilt Raplamaal.
Algus veebruarikuu Metsalehes
emajõe-veetase-005
Emajõe veetase on praegu aastatagusest ajast kümne sentimeetri võrra kõrgem, edasine sõltub juba sademetest.
Lumevaene talv ja olematu kevadine suurvesi on pannud paljusid muretsema, mis saab meie veekogudest suvel. Et ega nad ometi kuivale jää.
Põltsamaa Felix ostab tänavu kokku 1200 tonni eestimaist kurki
Kurkide kasvataja Viljandimaalt Anneli Steinbruch ja Põltsamaa Felixi ostuspetsialist Leo Dapon
Põltsamaa Felix ostab sellel kurgihooajal kodumaistelt kurgikasvatajatelt kokku üle 1200 tonni kurki.
Põhikoolide sulgemise suurem laine on läbi
Järvamaa Kabala kooli eest võidelnud Maris Huopolaineni lootused täitusid. Tema lapsed Mareli (5) ning Marek (6) saavad ses kaunis ja õdusas mõisakoolis õppida.
Õpilaste arvu vähenemisele vaatamata suletakse sel sügisel üsna vähe põhi- ja algkoole või kärbitakse neis vanemaid klasse.