Maalehe koduveinikonkurss: viinamari, kreek ja pihlakasFotod ja videod

                     
Maaleht
Maalehe koduveinikonkurss: viinamari, kreek ja pihlakas
19 finalisti
Foto: Sven Arbet

Maalehe ja OÜ Veinivilla koduveinikonkursi lõppvooru jõudis 19 veini, eriliste toodete seas on võitjad juba selgunud.

Eelvoorus tuli žüriil maitsta 133 veini. Eraldi hinnati valget kuiva, punast kuiva, roosat, valget poolkuiva, punast poolkuiva ja dessertveine.

“Seekord oli kaks korda rohkem veine, põhiline kasv tuli just kuivade ja poolkuivade veinide arvelt. Samas kuiva veini tegemine ei käi nii lihtsalt, siin tuleb pingutada ja vaeva näha,” nendib konkursi üks korraldajaid, Veinivilla perenaine Tiina Kuuler.

Kuuler toob ka esile, et veinimeistrite tehnoloogilised oskused on tunduvalt paranenud ja maitseid on väga palju timmitud.

Veinidele lisatakse väga tihti kaneelikoort, ingverit, ka on hakatud mängima taimedega – nii mustasõstra- kui piparmündilehtedega –, samuti lisatakse ebaküdooniat.

Tihedas rebimises jäid sõelale 13 meistri veinid, need kõik lähevad lõpphindamisele ehk ühisesse finaali. Siin ei tehta enam vahet, kas tegu on punase või valgega.

Žürii asub ametisse 9. juunil Haapsalu veinipäevadel Kuursaalis rahva silme all, lisaks hindab tooteid ka rahvažürii, kes valib oma lemmiku.

“Finaali pääsesid veinid pimedegustatsiooni tulemusena, nii et silte ja nimesid arvesse ei võetud, ehkki need olid suurepärased. Samuti polnud meil õrna aimugi, et sama tegija mõni teine toode on ka finaali pääsenud,” rõhutab Kuuler.

Osa veine tundusid nii erilised – näiteks viinamarjaveinid –, et otsustati neid finaali mitte lasta. “Nad tuntaks kohe ära ja siis kiputaks neid hindama teistmoodi,” selgitab Kuuler.

Viinamarjaveinide valmistajate seast tõusid äramärgituteks ehk võitjateks Jaan A.Tätte ja Katrin Ratt.

Omaette rühma moodustasid bitterid, eristudes teistest mõrkja maitse poolest, mis saadud peamiselt ürtide lisamisega. Neist parimaks tunnistati Peep Sõmeri kreegivein.

Kõige vanema veini eripreemia saab pihlakavein 1988. aastast.

Selle valmistaja Tiidu Ringmäe on küll manala teele lahkunud, veini esitas konkursile Malle Ringmäe.



PARIMAD

Koduveinikonkursi finalistid

- Kuldne Vari (valge kuiv), Veduri Veinimõis, Marius Mets Tallinnast

- Hõbe Õun (valge poolkuiv), Veduri Veinimõis, Marius Mets

- Rangsei (roosa), Veduri Veinimõis, Marius Mets Tallinnast

- Wolf Creek (valge kuiv), Magnus Leping Tallinnast

- Kingu Kuiv (valge kuiv), Kai Koord Tartumaalt

- Punase- ja mustasõstra (punane kuiv), Viljar Kiirats Tallinnast

- Arooniavein (punane kuiv), Viljar Kiirats Tallinnast

- Mustika ja punasesõstra (punane kuiv), Viljar Kiirats Tallinnast

- Karala kange (dessert), Lea Ait Kuressaarest

- Kanarbiku Unelm (dessert), Meelis Kask Rannust

- Sumin (valge poolkuiv), Meelis Kask Rannust

- Kõu (dessert), Ene Veski, Heiki Anni Tartust

- Tooma Sweet (dessert), Ille Talts Türilt

- Tikrivein (valge poolkuiv), Kairi Rannak Pärnust

- Magus Suudlus (punane poolkuiv), Maie Lepik Põltsamaalt

- Mustasõstravein (punane poolkuiv), Heinrich Kuldsepp Tallinnast

- Kirss (punane poolkuiv), Katrin Ratt Tallinnast

- Vaarikas (roosa), Katrin Ratt Tallinnast

- Õuna-aroonia (roosa), Olustvere TMK, juhendaja Eda Raev

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Kõrgvererõhktõve suureks riskiteguriks on liigne soola tarbimine, seetõttu  võiks toitude maitsestamisel kasutada pigem pansoola või hoopis vürtse.
Kõrgvererõhktõve suureks riskiteguriks on liigne soola tarbimine, seetõttu võiks toitude maitsestamisel kasutada pigem pansoola või hoopis vürtse.
Südame-veresoonkonna haiguste osas troonib Eesti kurbi edetabeleid. Kuidas enda ja lähedaste südame tervise eest paremini hoolt kanda?
Tambora-nimeline vulkaan Indoneesias põhjustas 200 aastat tagasi kogu maailmas suuri ilmamuutusi.
Tambora-nimeline vulkaan Indoneesias põhjustas 200 aastat tagasi kogu maailmas suuri ilmamuutusi.
1815. aasta aprillis toimus Indoneesia saarestikus aastatuhande võimsaim vulkaanipurse.
Tiit Pruuli: Hipiajastu ülim vabadus on möödas
Tiit Pruuli on mees kirju minevikuga, ent mida aeg edasi, seda enam tahab ta teha neid asju, millel oleks jääv väärtus, ning soovib, et ka riigijuhid püüaks näha asju pikemas perspektiivis.
Kirjanik, rändur ja ettevõtja Tiit Pruuli ütleb, et ei taha enam tegelda asjadega, millel paari aasta pärast mingit tähendust pole, ning tõdeb, et endaga rahul olev maailm libiseb hirmutavalt kiiresti allavoolu.