Maalehe koduveinikonkurss: viinamari, kreek ja pihlakasFotod ja videod

                     
Maaleht
Maalehe koduveinikonkurss: viinamari, kreek ja pihlakas
19 finalisti
Foto: Sven Arbet

Maalehe ja OÜ Veinivilla koduveinikonkursi lõppvooru jõudis 19 veini, eriliste toodete seas on võitjad juba selgunud.

Eelvoorus tuli žüriil maitsta 133 veini. Eraldi hinnati valget kuiva, punast kuiva, roosat, valget poolkuiva, punast poolkuiva ja dessertveine.

“Seekord oli kaks korda rohkem veine, põhiline kasv tuli just kuivade ja poolkuivade veinide arvelt. Samas kuiva veini tegemine ei käi nii lihtsalt, siin tuleb pingutada ja vaeva näha,” nendib konkursi üks korraldajaid, Veinivilla perenaine Tiina Kuuler.

Kuuler toob ka esile, et veinimeistrite tehnoloogilised oskused on tunduvalt paranenud ja maitseid on väga palju timmitud.

Veinidele lisatakse väga tihti kaneelikoort, ingverit, ka on hakatud mängima taimedega – nii mustasõstra- kui piparmündilehtedega –, samuti lisatakse ebaküdooniat.

Tihedas rebimises jäid sõelale 13 meistri veinid, need kõik lähevad lõpphindamisele ehk ühisesse finaali. Siin ei tehta enam vahet, kas tegu on punase või valgega.

Žürii asub ametisse 9. juunil Haapsalu veinipäevadel Kuursaalis rahva silme all, lisaks hindab tooteid ka rahvažürii, kes valib oma lemmiku.

“Finaali pääsesid veinid pimedegustatsiooni tulemusena, nii et silte ja nimesid arvesse ei võetud, ehkki need olid suurepärased. Samuti polnud meil õrna aimugi, et sama tegija mõni teine toode on ka finaali pääsenud,” rõhutab Kuuler.

Osa veine tundusid nii erilised – näiteks viinamarjaveinid –, et otsustati neid finaali mitte lasta. “Nad tuntaks kohe ära ja siis kiputaks neid hindama teistmoodi,” selgitab Kuuler.

Viinamarjaveinide valmistajate seast tõusid äramärgituteks ehk võitjateks Jaan A.Tätte ja Katrin Ratt.

Omaette rühma moodustasid bitterid, eristudes teistest mõrkja maitse poolest, mis saadud peamiselt ürtide lisamisega. Neist parimaks tunnistati Peep Sõmeri kreegivein.

Kõige vanema veini eripreemia saab pihlakavein 1988. aastast.

Selle valmistaja Tiidu Ringmäe on küll manala teele lahkunud, veini esitas konkursile Malle Ringmäe.



PARIMAD

Koduveinikonkursi finalistid

- Kuldne Vari (valge kuiv), Veduri Veinimõis, Marius Mets Tallinnast

- Hõbe Õun (valge poolkuiv), Veduri Veinimõis, Marius Mets

- Rangsei (roosa), Veduri Veinimõis, Marius Mets Tallinnast

- Wolf Creek (valge kuiv), Magnus Leping Tallinnast

- Kingu Kuiv (valge kuiv), Kai Koord Tartumaalt

- Punase- ja mustasõstra (punane kuiv), Viljar Kiirats Tallinnast

- Arooniavein (punane kuiv), Viljar Kiirats Tallinnast

- Mustika ja punasesõstra (punane kuiv), Viljar Kiirats Tallinnast

- Karala kange (dessert), Lea Ait Kuressaarest

- Kanarbiku Unelm (dessert), Meelis Kask Rannust

- Sumin (valge poolkuiv), Meelis Kask Rannust

- Kõu (dessert), Ene Veski, Heiki Anni Tartust

- Tooma Sweet (dessert), Ille Talts Türilt

- Tikrivein (valge poolkuiv), Kairi Rannak Pärnust

- Magus Suudlus (punane poolkuiv), Maie Lepik Põltsamaalt

- Mustasõstravein (punane poolkuiv), Heinrich Kuldsepp Tallinnast

- Kirss (punane poolkuiv), Katrin Ratt Tallinnast

- Vaarikas (roosa), Katrin Ratt Tallinnast

- Õuna-aroonia (roosa), Olustvere TMK, juhendaja Eda Raev

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Giljotiiniga läheb peenikese puidu mahavõtmine üksjagu kiiremini kui tavalist harvesteri kasutades. Paindlikuks teeb sellega töö ka asjaolu, et giljotiinipea sobib ühendada ekskavaatori noole või veoauto tõstuki hüdrosüsteemi külge. Pildil töötab OÜ Brush
Giljotiiniga läheb peenikese puidu mahavõtmine üksjagu kiiremini kui tavalist harvesteri kasutades. Paindlikuks teeb sellega töö ka asjaolu, et giljotiinipea sobib ühendada ekskavaatori noole või veoauto tõstuki hüdrosüsteemi külge. Pildil töötab OÜ Brushwood võsagiljotiin Raplamaal Kuimetsas.
Viimasel kümmekonnal aastal Eestiski müüdud metsatöötlusseadet, nn võsagiljotiini hinnatakse tema vähese kulukuse, kerguse ning mitmekesiste kasutusvõimaluste tõttu metsas, söötis põllul või linnapargis.
PPA logistikaosakonna peaspetsialist Taavi Tamm kinnitab, et valdavalt on piiriäärsed maaomanikud arusaav rahvas, kes mõistab, et piiri kaitsetsoon peab asuma riigi maal ja seal peavad olema head tingimused, et piiri oleks võimalik kindlalt valvata.
PPA logistikaosakonna peaspetsialist Taavi Tamm kinnitab, et valdavalt on piiriäärsed maaomanikud arusaav rahvas, kes mõistab, et piiri kaitsetsoon peab asuma riigi maal ja seal peavad olema head tingimused, et piiri oleks võimalik kindlalt valvata.
Maikuu alguses jõudis Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Eesti kagupiiri puhastamisega niikaugele, et kõik mis tehniliselt ja juriidiliselt võimalik, on suures osas tehtud.Maikuu alguses jõudis Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Eesti kagupiiri puhastamisega niikaugele, et kõik mis tehniliselt ja juriidiliselt võimalik, on suures osas tehtud.
“Lambad on ju nii nunnud,” ütleb Tõnu talu perenaine Heidi  Hanso. Peremees Risto Ränk ja poeg Raju on sama meelt.
“Lambad on ju nii nunnud,” ütleb Tõnu talu perenaine Heidi Hanso. Peremees Risto Ränk ja poeg Raju on sama meelt.
Just nii, nagu pealkirjast lugeda, on küsitud Saaremaa Tõnu talu pererahvalt. Tegelikult on puuris hoopis nutriad.
IMG_8355
Üle 20 ruutmeetri suuruse kuuri puhul tuleb esitada kirjaliku nõusoleku taotlus, maksta 32 eurot riigilõivu, koostada ehitusprojekt, mis sisaldab asendiplaani, jooniseid ja naabrite ning päästeameti kooskõlastust.
Soetasin kolm aastat tagasi Tartus Ihastes suvila, mille krundil asub ka kaks kuuri – suurem on natuke väsinud ja väiksem tsipa kõbusam, kuid kumbki pole ehitis-registrisse kantud.
Contra ja raamatu “Kõik on kõige targemad“  illustraator Ulla Saar pärast Luunja vallavalitsuse ning Luunja keskkooli välja antava Karl Eduard Söödi luulepreemia saamist.
Contra ja raamatu “Kõik on kõige targemad“ illustraator Ulla Saar pärast Luunja vallavalitsuse ning Luunja keskkooli välja antava Karl Eduard Söödi luulepreemia saamist.
Karl Eduard Söödi luulepreemia võitis tänavu Contra kirjutatud ning Ulla Saare illustreeritud “Kõik on kõige targemad“, mille andis välja Tallinna Keskraamatukogu.
Seakasvataja Urmas Laht on riigi ja valitsuse suhtes väga kriitiline, märkides, et võimu juures olijad lasevad mitte midagi ette võttes meie seakasvatusel vaikselt hääbuda.
Seakasvataja Urmas Laht on riigi ja valitsuse suhtes väga kriitiline, märkides, et võimu juures olijad lasevad mitte midagi ette võttes meie seakasvatusel vaikselt hääbuda.
Euroopa sealiha ületootmise ja riikide erinevate toetussüsteemide tõttu teenivad Eestimaa põllumehed sealiha müügist iga kilo pealt ligi 40 senti kahjumit.
Karksi valla ehitusinsener Margus Hütt Nava talu hooneid uurimas. Tema sõnul on üsna müstiline, et nendest  vanadest ehitistest pole registris mingit märget.
Karksi valla ehitusinsener Margus Hütt Nava talu hooneid uurimas. Tema sõnul on üsna müstiline, et nendest vanadest ehitistest pole registris mingit märget.
Läti piiri ääres asuv põlistalu pole ehitisregistris esindatud ainsagi hoonega. Omanikul ei jää nüüd üle muud, kui hoonetele projektid tellida.