Vino Ubino hakkab võistlema Ämma Musuga

 (1)
                     
Maaleht
Vino Ubino hakkab võistlema Ämma Musuga
Veinivilla perenaine Tiina Kuuler kinnitab, et kõiki konkursile saadetud koduveine hakkab mekkima ja hindama meie parimatest sommeljeedest ja veinikriitikutest koosnev žürii.
Foto: Sven Arbet

Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursile saadeti tänavu 133 veini, ligi kaks korda rohkem kui mullu.

Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursile saadeti tänavu 133 veini, ligi kaks korda rohkem kui mullu.

“Eelmisel aastal toodi konkursile 74 veini, nüüd on aga meistrid üle Eesti saatnud juba 133 omatehtud veini,” räägib Veinivilla perenaine ja konkursi üks korraldajaid Tiina Kuuler. “Praegu on ju väga popp teha ise leiba, juustu, miks mitte siis ka veini.”

Kõige rohkem osalejaid on Tallinnast, Harjumaalt, Tartust ja Tartumaalt. Neile järgnevad Viljandi-, Jõgeva- ja Lääne-Virumaa, samas on esindatud pea kõik maakonnad.

Kuuleri sõnul on paljud veinimeistrid suurt vaeva näinud kaunite pudelisiltide ja ilusate nimede väljamõtlemisega.

Mullu oli korralikult sildistatud pudeleid vähevõitu, nüüd on aga korrektselt kirja pandud ka sort, kangus ja tegija.

Nii konkureerivad näiteks Tõeseerum, Vino Ubino, Ämma Musu, Tikri Tango Sõstraga, Kuuvalgus Öös ja teised toredate nimedega koduveinid.

Kõige rohkem on traditsioonilisi dessertveine – 41, tunduvalt on suurenenud kuivade ja poolkuivade veinide osakaal, valgeid poolkuivi on 22, punaseid poolkuivi 22, valgeid kuivi 17, rose’sid 13, punaseid kuivi 12, viinamarjaveine viis ja üks vahuvein.

“Dessertveinid valmivad tihtipeale vana kooli tehnoloogiaga, kus lihtsalt pannakse mahl käärima, muud eriti ei tehtagi. Aga kuiva ja poolkuiva veini saab teha ikkagi teadlikum tegija, kes juba teab natuke rohkem tehnoloogiast ja maitsest,” räägib Kuuler. Ka on tema sõnul hakanud rohkem koduveine valmistama just nooremad inimesed.

Traditsioonilise õuna- ja sõstraveini kõrval osalevad sel aastal konkursil ka kõrvitsaveinid, mida eelmisel aastal polnud ühtegi. Kõige vanem on pihlakavein aastast 1988.

Parima tiitlile konkureerib 61 meistrit, ühe pere liikmed on loetud üheks tegijaks.

Mis maitsega veinid on, Kuuler veel ei tea, sest 10-liikmeline žürii, mis koosneb suures osas Eesti parimatest sommeljeedest ja veinikriitikutest, hakkab degusteerima alles aprilli keskel.

Eelvoorud toimuvad 16., 23., ja 26. aprillil. Finaal, kuhu valitakse igast võistlusklassist kaks-kolm parimat, toimub 9. juunil Haapsalu veinipäevadel.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Turgutus aiatööst väsinud kätele
Võtke lusikatäis meresoola, värskeid või kuivatatud roosi kroonlehti, 2–3 lusikat piimapulbrit ja paar tilka oliiviõli. Valage see kõik üle sooja veega ning leotage käsi paarkümmend minutit.
Kui jalad on väsinud, siis leiame ikka hetke, et istuda ja jalgu puhata. Samas ei tohiks ka oma käsi unarusse jätta.
Milline on parim ilm mõrvaks? (4)
22. august 2014 15:50
Milline on parim ilm mõrvaks?
Ilma mõju kuritegudele teadis ka staardetektiiv Sherlock Holmes. Selles filmikaadris käib võitlus elu ja surma peale: Holmes (Vassili Livanov) on vastakuti oma põhivaenlase James Moriartyga (Viktor Jefremov).
Kas õnnetustel ja kuritegudel on seost ilmaoludega, sellele aitab vastuseid leida kohtumeteoroloogia.
Maainimese peas sünnivad pöörased lood
Läsna külateatri etendus “Kriminaalne lugu Pulli pubis” on jõudnud kohta, kus rahvas näeb 500eurost.
Kuhjavere X külateatrite festivalil Viljandimaal meeldisid publikule eriti need lood, mille trupid olid ise välja mõelnud ja lavale seadnud.
Mesilaste vaenlased: ilm, kiskjad ja rumal mesinik
Heiki Luhaga samal ajal alustas mesindusega vanem vend Raul Luha (pildil). Sel hooajal on ta üheksalt perelt saanud 54 kilo mett ja loodab enne suve lõppu veel korraliku saagi saada
Geograafilise asukoha ja ilma kõrval mängivad meesaagi kujunemisel väga suurt rolli mesiniku oskused ja hoolsus.
Kui Eesti tudengeid napib, õpetame hoopis võõrkeeles
TTÜ keemia- ja materjali- tehnoloogia teaduskonna polümeermaterjalide instituudi puidutöötlemise õppetooli juhataja professor Jaan Kers ootab rohkem tudengeid.
Eesti soost tudengite vähesus eriti tehnilistel erialadel sunnib ülikoole üha rohkem tähelepanu pöörama välismaalaste üliõpilaseks värbamisele.
Suvised hädad kurgi ja tomatiga
Punane kedriklest on kasvuhoones kurgi hävitanud – kurk on kolletunud, lehed kuivanud ja kaetud kahjuri võrgendiga.
Sooja saabumisega tekkis paljudes kasvuhoonetes õhupuudus ning suur haigus- ja kahjurioht.
Abi jõuab hädaliseni kiiremini
Paide päästekomando operatiivkorrapidaja Meelis Hints on saanud uut süsteemi kasutada kuu aega ning hindab seda heaks.
Uus kaardisüsteem suudab leida abivajaja ka metsade ja põldude vahelt, selleks tuleb helistada telefonil 112.
Kuidas ära tunda õiget Peipsi sibulat?
Stanislav Burlakovil on põhjust rahul olla: mullune sibula- saak oli Peipsi veeres hea, tänavune veelgi parem.
Lüübnitsa sibula-kasvatajad hoiatavad, et nende kauba pähe üritatakse pakkuda importmugulaid.