Vino Ubino hakkab võistlema Ämma Musuga

 (1)
                     
Maaleht
Vino Ubino hakkab võistlema Ämma Musuga
Veinivilla perenaine Tiina Kuuler kinnitab, et kõiki konkursile saadetud koduveine hakkab mekkima ja hindama meie parimatest sommeljeedest ja veinikriitikutest koosnev žürii.
Foto: Sven Arbet

Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursile saadeti tänavu 133 veini, ligi kaks korda rohkem kui mullu.

Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursile saadeti tänavu 133 veini, ligi kaks korda rohkem kui mullu.

“Eelmisel aastal toodi konkursile 74 veini, nüüd on aga meistrid üle Eesti saatnud juba 133 omatehtud veini,” räägib Veinivilla perenaine ja konkursi üks korraldajaid Tiina Kuuler. “Praegu on ju väga popp teha ise leiba, juustu, miks mitte siis ka veini.”

Kõige rohkem osalejaid on Tallinnast, Harjumaalt, Tartust ja Tartumaalt. Neile järgnevad Viljandi-, Jõgeva- ja Lääne-Virumaa, samas on esindatud pea kõik maakonnad.

Kuuleri sõnul on paljud veinimeistrid suurt vaeva näinud kaunite pudelisiltide ja ilusate nimede väljamõtlemisega.

Mullu oli korralikult sildistatud pudeleid vähevõitu, nüüd on aga korrektselt kirja pandud ka sort, kangus ja tegija.

Nii konkureerivad näiteks Tõeseerum, Vino Ubino, Ämma Musu, Tikri Tango Sõstraga, Kuuvalgus Öös ja teised toredate nimedega koduveinid.

Kõige rohkem on traditsioonilisi dessertveine – 41, tunduvalt on suurenenud kuivade ja poolkuivade veinide osakaal, valgeid poolkuivi on 22, punaseid poolkuivi 22, valgeid kuivi 17, rose’sid 13, punaseid kuivi 12, viinamarjaveine viis ja üks vahuvein.

“Dessertveinid valmivad tihtipeale vana kooli tehnoloogiaga, kus lihtsalt pannakse mahl käärima, muud eriti ei tehtagi. Aga kuiva ja poolkuiva veini saab teha ikkagi teadlikum tegija, kes juba teab natuke rohkem tehnoloogiast ja maitsest,” räägib Kuuler. Ka on tema sõnul hakanud rohkem koduveine valmistama just nooremad inimesed.

Traditsioonilise õuna- ja sõstraveini kõrval osalevad sel aastal konkursil ka kõrvitsaveinid, mida eelmisel aastal polnud ühtegi. Kõige vanem on pihlakavein aastast 1988.

Parima tiitlile konkureerib 61 meistrit, ühe pere liikmed on loetud üheks tegijaks.

Mis maitsega veinid on, Kuuler veel ei tea, sest 10-liikmeline žürii, mis koosneb suures osas Eesti parimatest sommeljeedest ja veinikriitikutest, hakkab degusteerima alles aprilli keskel.

Eelvoorud toimuvad 16., 23., ja 26. aprillil. Finaal, kuhu valitakse igast võistlusklassist kaks-kolm parimat, toimub 9. juunil Haapsalu veinipäevadel.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (1)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Mus
“Tööstused lubasid algul maksta toorpiima eest euroliidu keskmist hinda, hiljem aga nõuti lepingute ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi, või muidu ähvardati piima kokkuost ühepoolselt lõpetada,” kirjeldab piimandusturgu tootja vaatevinklist Raivo Musting.
Eesti piimatöötlussektori ülevaatest selgub, et tööstused teenisid vaatamata Vene sanktsioonidele
2014. aastal 392,9 miljonit eurot müügitulu ning kasum suurenes üle 70 protsendi.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK tänavukevadine metsakülv Kirde regioonis. Sama tööd tehakse teenustööna ka erametsaomanikele. Rahaliselt on metsa külvamine istutamisest üldiselt odavam, kuid metsa kasvamahakkamist tuleb muidugi kauem oodata.
Keskkonnaministeeriumi asekantsel Marku Lamp on seda meelt, et ka tuleviks saavad meil olema kaitsealused metsad, sellised, kus inimene looduse arengusse üldse ei sekku, aga ka sellised metsad, kus inimene on juba kord sekkunud ning kus mets vajab seda inimesepoolset sekkumist ka edaspidi.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
“Patsient võiks tulla konsultatsioonile korrektsiooniks juba siis, kui veenilaiendid on alles kosmeetilises faasis – siis on kõige lihtsam haigust kontrolli alla saada,” selgitab dr Palmiste.
Valutavad ning pundunud veenilaiendid võivad anda märku sellest, et organismi laastab mõni tõsisem tervisehäire.
Ühistu aitab taimed metsa tuua
17. aprill 2015 13:37
23-01-2012-Tarmo-Lees-002
Tarmo Lees peab ühistute rolli metsataimede ühishangete korraldamisel väga oluliseks. Ta on seda meelt, et tulevikus peaksime uuenduses kasutama ainult Eestimaal kasvatatud metsataimi.
Metsataimede ühishangetes osalevate ühistute esindajana märkis Tarmo Lees Keskühistust Eramets tänasel metsauuenduskongressil, et metsaühistute aktiivsema tegevuse alguseks sh. ka taimede ühisel omandamisel võib lugeda aastat 2009.
RMK metsaistutus Kirde regiooni metsades
RMK kasvatab oma vajadusteks taimed põhiliselt oma taimlates. Pildil sügavkülmutusest tulnud männitaimed, mis praegu kasvavad juba nädalajagu aega Sõmeru Soodla metsade keskel.
Täna Tartus toimuval metsauuendamise seminaril rääkis Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist Eda Tetlov metsataimede kvaliteedist, kättesaadavusest ja seemnevaru olukorrast.