Vino Ubino hakkab võistlema Ämma Musuga

 (1)
                     
Maaleht
Vino Ubino hakkab võistlema Ämma Musuga
Veinivilla perenaine Tiina Kuuler kinnitab, et kõiki konkursile saadetud koduveine hakkab mekkima ja hindama meie parimatest sommeljeedest ja veinikriitikutest koosnev žürii.
Foto: Sven Arbet

Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursile saadeti tänavu 133 veini, ligi kaks korda rohkem kui mullu.

Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursile saadeti tänavu 133 veini, ligi kaks korda rohkem kui mullu.

“Eelmisel aastal toodi konkursile 74 veini, nüüd on aga meistrid üle Eesti saatnud juba 133 omatehtud veini,” räägib Veinivilla perenaine ja konkursi üks korraldajaid Tiina Kuuler. “Praegu on ju väga popp teha ise leiba, juustu, miks mitte siis ka veini.”

Kõige rohkem osalejaid on Tallinnast, Harjumaalt, Tartust ja Tartumaalt. Neile järgnevad Viljandi-, Jõgeva- ja Lääne-Virumaa, samas on esindatud pea kõik maakonnad.

Kuuleri sõnul on paljud veinimeistrid suurt vaeva näinud kaunite pudelisiltide ja ilusate nimede väljamõtlemisega.

Mullu oli korralikult sildistatud pudeleid vähevõitu, nüüd on aga korrektselt kirja pandud ka sort, kangus ja tegija.

Nii konkureerivad näiteks Tõeseerum, Vino Ubino, Ämma Musu, Tikri Tango Sõstraga, Kuuvalgus Öös ja teised toredate nimedega koduveinid.

Kõige rohkem on traditsioonilisi dessertveine – 41, tunduvalt on suurenenud kuivade ja poolkuivade veinide osakaal, valgeid poolkuivi on 22, punaseid poolkuivi 22, valgeid kuivi 17, rose’sid 13, punaseid kuivi 12, viinamarjaveine viis ja üks vahuvein.

“Dessertveinid valmivad tihtipeale vana kooli tehnoloogiaga, kus lihtsalt pannakse mahl käärima, muud eriti ei tehtagi. Aga kuiva ja poolkuiva veini saab teha ikkagi teadlikum tegija, kes juba teab natuke rohkem tehnoloogiast ja maitsest,” räägib Kuuler. Ka on tema sõnul hakanud rohkem koduveine valmistama just nooremad inimesed.

Traditsioonilise õuna- ja sõstraveini kõrval osalevad sel aastal konkursil ka kõrvitsaveinid, mida eelmisel aastal polnud ühtegi. Kõige vanem on pihlakavein aastast 1988.

Parima tiitlile konkureerib 61 meistrit, ühe pere liikmed on loetud üheks tegijaks.

Mis maitsega veinid on, Kuuler veel ei tea, sest 10-liikmeline žürii, mis koosneb suures osas Eesti parimatest sommeljeedest ja veinikriitikutest, hakkab degusteerima alles aprilli keskel.

Eelvoorud toimuvad 16., 23., ja 26. aprillil. Finaal, kuhu valitakse igast võistlusklassist kaks-kolm parimat, toimub 9. juunil Haapsalu veinipäevadel.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (1)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Klassikalised metsavargused on tänapäeval pea olematud
Selline känd võib tekkida mitmel moel – kas ausa metsaomaniku korralikult registreeritud raiest või metsavarga tegevuse tagajärjel. Pildil olev känd pärineb 2000. aastate alguse röövraielangilt Raplamaal.
Algus veebruarikuu Metsalehes
emajõe-veetase-005
Emajõe veetase on praegu aastatagusest ajast kümne sentimeetri võrra kõrgem, edasine sõltub juba sademetest.
Lumevaene talv ja olematu kevadine suurvesi on pannud paljusid muretsema, mis saab meie veekogudest suvel. Et ega nad ometi kuivale jää.
Põltsamaa Felix ostab tänavu kokku 1200 tonni eestimaist kurki
Kurkide kasvataja Viljandimaalt Anneli Steinbruch ja Põltsamaa Felixi ostuspetsialist Leo Dapon
Põltsamaa Felix ostab sellel kurgihooajal kodumaistelt kurgikasvatajatelt kokku üle 1200 tonni kurki.
Põhikoolide sulgemise suurem laine on läbi
Järvamaa Kabala kooli eest võidelnud Maris Huopolaineni lootused täitusid. Tema lapsed Mareli (5) ning Marek (6) saavad ses kaunis ja õdusas mõisakoolis õppida.
Õpilaste arvu vähenemisele vaatamata suletakse sel sügisel üsna vähe põhi- ja algkoole või kärbitakse neis vanemaid klasse.