Vino Ubino hakkab võistlema Ämma Musuga

 (1)
                     
Maaleht
Vino Ubino hakkab võistlema Ämma Musuga
Veinivilla perenaine Tiina Kuuler kinnitab, et kõiki konkursile saadetud koduveine hakkab mekkima ja hindama meie parimatest sommeljeedest ja veinikriitikutest koosnev žürii.
Foto: Sven Arbet

Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursile saadeti tänavu 133 veini, ligi kaks korda rohkem kui mullu.

Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursile saadeti tänavu 133 veini, ligi kaks korda rohkem kui mullu.

“Eelmisel aastal toodi konkursile 74 veini, nüüd on aga meistrid üle Eesti saatnud juba 133 omatehtud veini,” räägib Veinivilla perenaine ja konkursi üks korraldajaid Tiina Kuuler. “Praegu on ju väga popp teha ise leiba, juustu, miks mitte siis ka veini.”

Kõige rohkem osalejaid on Tallinnast, Harjumaalt, Tartust ja Tartumaalt. Neile järgnevad Viljandi-, Jõgeva- ja Lääne-Virumaa, samas on esindatud pea kõik maakonnad.

Kuuleri sõnul on paljud veinimeistrid suurt vaeva näinud kaunite pudelisiltide ja ilusate nimede väljamõtlemisega.

Mullu oli korralikult sildistatud pudeleid vähevõitu, nüüd on aga korrektselt kirja pandud ka sort, kangus ja tegija.

Nii konkureerivad näiteks Tõeseerum, Vino Ubino, Ämma Musu, Tikri Tango Sõstraga, Kuuvalgus Öös ja teised toredate nimedega koduveinid.

Kõige rohkem on traditsioonilisi dessertveine – 41, tunduvalt on suurenenud kuivade ja poolkuivade veinide osakaal, valgeid poolkuivi on 22, punaseid poolkuivi 22, valgeid kuivi 17, rose’sid 13, punaseid kuivi 12, viinamarjaveine viis ja üks vahuvein.

“Dessertveinid valmivad tihtipeale vana kooli tehnoloogiaga, kus lihtsalt pannakse mahl käärima, muud eriti ei tehtagi. Aga kuiva ja poolkuiva veini saab teha ikkagi teadlikum tegija, kes juba teab natuke rohkem tehnoloogiast ja maitsest,” räägib Kuuler. Ka on tema sõnul hakanud rohkem koduveine valmistama just nooremad inimesed.

Traditsioonilise õuna- ja sõstraveini kõrval osalevad sel aastal konkursil ka kõrvitsaveinid, mida eelmisel aastal polnud ühtegi. Kõige vanem on pihlakavein aastast 1988.

Parima tiitlile konkureerib 61 meistrit, ühe pere liikmed on loetud üheks tegijaks.

Mis maitsega veinid on, Kuuler veel ei tea, sest 10-liikmeline žürii, mis koosneb suures osas Eesti parimatest sommeljeedest ja veinikriitikutest, hakkab degusteerima alles aprilli keskel.

Eelvoorud toimuvad 16., 23., ja 26. aprillil. Finaal, kuhu valitakse igast võistlusklassist kaks-kolm parimat, toimub 9. juunil Haapsalu veinipäevadel.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (1)
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
1981. aastal seisis vabaõhumuuseumi praegune direktriss Merike Lang Kallastel sellesama peipsivene maja akende all, mis nüüd on vabaõhumuuseumis.
1981. aastal seisis vabaõhumuuseumi praegune direktriss Merike Lang Kallastel sellesama peipsivene maja akende all, mis nüüd on vabaõhumuuseumis.
Sel laupäeval tuleb Eesti Vabaõhumuuseumis suisa kahekordne pidu – uksed avavad peipsivene maja ja setu talu. Selle sündmuseni jõudmiseks kulus aga enam kui kolm
kümnendit vaeva.
Fortin Bley
Fortin Bley sõnul saavad kõik Elevandi­luuranniku väike­tootjaid aidata sellega, kui eelistavad õiglase kaubanduse märki kandvaid tooteid.
Eestit külastanud Elevandiluuranniku kakaokasvataja Fortin Bley ütleb, et kui anda väikefarmeritele võimalus oma töö eest ausat hinda saada, paraneb elujärg ja kakaokriisi pole vaja karta.
Allan Kool (vasakul) ja tegevjuht Marco Pärtel
Kostivere Lihatööstuse omanik Allan Kool (vasakul) ja tegevjuht Marco Pärtel usuvad, et tuliuue sisseseadega tuliuues hoones asuv tööstus saab peagi võimeka koostööpartneri, kelle abil hakata kasumlikult toodangut väljastama.
PRIAlt 600 000 eurot toetust saanud, kokku 1,5 miljonit eurot maksma läinud lihatööstuse käivitamine Kostiveres viibib, sest konkurentsi tihenemise tõttu tuleb omanikel algne turustrateegia ümber mängida.