“Eelmisel aastal toodi konkursile 74 veini, nüüd on aga meistrid üle Eesti saatnud juba 133 omatehtud veini,” räägib Veinivilla perenaine ja konkursi üks korraldajaid Tiina Kuuler. “Praegu on ju väga popp teha ise leiba, juustu, miks mitte siis ka veini.”

Kõige rohkem osalejaid on Tallinnast, Harjumaalt, Tartust ja Tartumaalt. Neile järgnevad Viljandi-, Jõgeva- ja Lääne-Virumaa, samas on esindatud pea kõik maakonnad.

Kuuleri sõnul on paljud veinimeistrid suurt vaeva näinud kaunite pudelisiltide ja ilusate nimede väljamõtlemisega.

Mullu oli korralikult sildistatud pudeleid vähevõitu, nüüd on aga korrektselt kirja pandud ka sort, kangus ja tegija.

Nii konkureerivad näiteks Tõeseerum, Vino Ubino, Ämma Musu, Tikri Tango Sõstraga, Kuuvalgus Öös ja teised toredate nimedega koduveinid.

Kõige rohkem on traditsioonilisi dessertveine – 41, tunduvalt on suurenenud kuivade ja poolkuivade veinide osakaal, valgeid poolkuivi on 22, punaseid poolkuivi 22, valgeid kuivi 17, rose’sid 13, punaseid kuivi 12, viinamarjaveine viis ja üks vahuvein.

“Dessertveinid valmivad tihtipeale vana kooli tehnoloogiaga, kus lihtsalt pannakse mahl käärima, muud eriti ei tehtagi. Aga kuiva ja poolkuiva veini saab teha ikkagi teadlikum tegija, kes juba teab natuke rohkem tehnoloogiast ja maitsest,” räägib Kuuler. Ka on tema sõnul hakanud rohkem koduveine valmistama just nooremad inimesed.

Traditsioonilise õuna- ja sõstraveini kõrval osalevad sel aastal konkursil ka kõrvitsaveinid, mida eelmisel aastal polnud ühtegi. Kõige vanem on pihlakavein aastast 1988.

Parima tiitlile konkureerib 61 meistrit, ühe pere liikmed on loetud üheks tegijaks.

Mis maitsega veinid on, Kuuler veel ei tea, sest 10-liikmeline žürii, mis koosneb suures osas Eesti parimatest sommeljeedest ja veinikriitikutest, hakkab degusteerima alles aprilli keskel.

Eelvoorud toimuvad 16., 23., ja 26. aprillil. Finaal, kuhu valitakse igast võistlusklassist kaks-kolm parimat, toimub 9. juunil Haapsalu veinipäevadel.