Aju on suur keemialabor, mida mõjutavad mõtted ja tunded

 (5)
Keegi ei ole kaitstud negatiivsete olukordade eest, olgu see töökaotus, probleemid lähedastega või suhte lagunemine, misjärel jõuavad inimesed psühholoogi juurde depressiooni, ärevuse, stressi, madala enesehinnangu, suhteprobleemide tõttu, selgitab inimes
SVEN ARBET

Psühholoogiline nõustaja Kristel Rannamees soovitab pöörduda spetsialisti poole, kui oma mõistus enam ei võta ja sõbrad ka ei oska aidata.

Mujal maailmas on tavapärane tulla psühholoogi juurde selleks, et analüüsida erinevaid elusituatsioone. Ajast ja arust on meil valitsenud eelarvamus, et normaalsed inimesed psühholoogi juures ei käi.

Spetsialisti poole tasub pöörduda, kui miski tekitab pidevalt küsimusi ja sellele ei tundu olevat head lahendust. Tegu on tavaliste inimestega, kes soovivad mõista ennast ja teisi.

“See on nagu korraline hooldus, mida tehakse autoga … või käiakse juuksuris,” ütleb Rannamees.

Elu esitab aeg-ajalt n-ö väljakutseid, sest keegi ei ole kaitstud negatiivsete olukordade eest, olgu see töökaotus, probleemid lähedastega või suhte lagunemine, misjärel jõuavad inimesed psühholoogi juurde depressiooni, ärevuse, stressi, madala enesehinnangu, suhteprobleemide tõttu. Vahel segab igapäevaelu mõni foobia.

Meeste puhul põhjustab depressiooni eelkõige tööalase edukuse kaotus, samuti kriis paarisuhtes.

Ajukeemia mõjutab käitumist

Depressiooni teguriks on muutused ajukeemias, kuid selle psüühikahäire tekkimist mõjutavad ka minevikusündmused, mis on jätnud tugeva jälje või jäänud lahenduseta.

Seotud lood:

“Depressioon ei teki niisama lihtsalt tühjale kohale, sellele eelneb mingi kriitiline olukord. Vastava sündmuse mõju kandub edasi, olles igapäevaelu taustal,” tõdeb Kristel Rannamees.

Sageli käib depressiooniga kaasas ärevus, mis on mineviku asemel suunatud tulevikule. Inimest vaevab järjepanu sisemine kahtlus, kas ta saab hakkama homme, nädala või aasta pärast.

Ajukeemia mõjutab meie käitumist, mõtlemis- ja reaktsioonivõimet. Tugev ärevus võib viia paanikahooni, äärmuslikel juhtudel kaob mõneks minutiks isegi kõne- ja väljendusvõime.

Sügava depressiooni korral aitab tablettravi, mis on otstarbekas ühendada teraapiaga. Ravimid aitavad tasakaalustada ajukeemiat ning teraapia aitab tegelda tõekspidamiste ja hoiakutega.

Meie aju on justkui suur keemialabor, mida tugevalt mõjutavad meie mõtted ja tunded. Veres ringlevad keemilised ühendid: heade mõtete korral on seal rohkem õnnehormoone, ärevad ja sünged mõtted aga suurendavad kortisooli taset.

Mõttemaailma muutmise käigus muutub ka ajukeemia, kuid oma mõtetega tegelemine nõuab samasugust harjutamist nagu lihaste treenimine.

Keegi ei ole kaitstud negatiivsete olukordade eest, olgu see töökaotus, probleemid lähedastega või suhte lagunemine, misjärel jõuavad inimesed psühholoogi juurde depressiooni, ärevuse, stressi, madala enesehinnangu, suhteprobleemide tõttu, selgitab inimeste murdumise tagamaid psühholoogiline nõustaja Kristel Rannamees. SVEN ARBET

Kristel Rannamees soovitab keskenduda oma tugevustele, mõelda järjepidevalt, et annan endast parima ja usaldan inimeste heatahtlikkust. Ta ütleb, et enamasti on inimesed toetavad ka keeruliste ülesannete puhul nagu esinemine suure auditooriumi ees või mõne olulise projekti eestvedamine.

Rongisõit ühel ja samal marsruudil

Ebakindlus ja hirmud on mõjutatud aju omapärasest ehitusest.

“Igal inimesel on ürgne aju osa, mis tajub kergesti ohtu. See aju osa hindab teisi inimesi ja olukordi kriitiliselt selleks, et oleks suurem võimalus tunda end ohutult ja jääda ellu. See aju osa ei soovi võtta liigseid riske ega panna end keerulistesse olukordadesse,” märgib Rannamees.

Alateadlik ürgne aju osa võib alatihti üle reageerida ja näha olukorda või mõnda inimest ohtlikumana, kui need tegelikult on. Kellel on ürgne aju osa liiga pinges, need on ärevamad ja pabistavad rohkem. Inimene peab arvestama oma närvikavaga.

Oluline on osata seda rahustada, tundlikumatele inimestele sobib hästi näiteks jooga ja mediteerimine. Koos spetsialistiga elusituatsioone arutades kasvab eneseteadlikkus, misjärel kasvab oskus mõista ka teiste inimeste emotsioone.

Eneseteadlikkusega kasvab mõttemaailma avardumine, tekib teine perspektiiv.

Argipäev toob nähtavale elu ja isiksuse pahupooled. Töökaotus võib viia ummikseisu, kuid varsti avanevad uued väljakutsed ja võimalused.

Rannamees ütleb, et sageli inimene ei näe, et tal on võimalik teha midagi teisiti, ometi on ka kõige hullemates situatsioonides valikud. Rutiinne töö on nagu rongisõit ühel ja samal marsruudil – kui teeme peatuse või vahetame rongi, siis tekivad ka uued ideed ja kontaktid.

Loe veel

Kellel on ohtu tajuv ürgne aju osa liiga pinges, need on ärevamad ja pabistavad rohkem.

Suhetes võib selguda paratamatult tõsiasi, et meie ootused ei täitu või täituvad osaliselt. Me kõik siseneme paarisuhtesse teatud ootustega. Täitumata ootuste pealt aga tekib võimuvõitlus: üks pool esitab rohkem nõudmisi, samal ajal kui teine osapool taandub – nii tekib emotsionaalne kaugenemine.

Psühholoog aitab näidata, mis on kummagi osapoole panus, et suhe saab toimida, või et see ei toimi. Suhet on võimalik suurel määral taastada, kui partnerluse alustalad on tugevad.

Ajus tekivad alateadlikud seosed

Mõne inimesega suheldes muutub aktiivseks see aju osa, mis tunnetab koheselt ohtu. Seetõttu võib mõnda ebasümpaatset õpetajat või sugulast meenutav kolleeg käia närvidele või ajada lukku, see tähendab seda, et oleme talle üle kandnud alateadlikud seosed.

Ürgaju ei suuda eristada praegust hetke minevikusündmusest.

Selline olukord tekitab omajagu peavalu, sest tavaliselt ei osata neid asju lahendada.

Erinevad arusaamad võivad tekitada pingeid ka põlvkondade vahel. Perekonstellatsioonis ehk suguvõsa teraapias hargnevad lahti paljud erinevad tahud ja tasandid. Näiteks sõjajärgsed lapsed, vanaemad-vanaisad pidid asju koguma, kuid lastelastele on kõik kättesaadav.

Sobiva teraapialiigi leidmiseks tasub uurida raamatuid, surfata internetis. Selleks, et haarata elu oma kätesse, maksab uurida ka lehekülge www.sisemineareng.ee.

Mõnikord piisab ainult kolmest kuni viiest kohtumisest, et juba toimuks muutus paremuse suunas.

“Isiksuse süvatasandi probleemid muidugi kolmest korrast ei muutu. On koolkondasid, kus käiakse koos kord nädalas ja nii mitu aastat järjest. Aga on ka lühemaid teraapialiike,” tõdeb Rannamees.

Psühholoog kuulab, andmata seejuures hinnanguid, kuid esitab ka erineva nurga alt küsimusi – need aitavad tõsta eneseteadlikkust ja sisemiselt kasvada. Rannamees nendib seejuures, et üks asi on valida teraapialiiki ja teine asi terapeuti. Statistika ütleb, et 10% inimesi on automaatselt antipaatsed ja 10% sümpaatsed – need on inimesed, kellest vaimustume ja kes avardavad meie teadvust.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare