"Antibiootikumide liigse või väärkasutamise tagajärjel üha enam leviv mikroobide resistentsus on kujunemas üheks kõige suuremaks globaalseks ohuks inimeste tervisele," ütles terviseameti peadirektor Tiiu Aro. "See on mitmetahuline probleem, mille ohjamine nõuab tervishoiu, veterinaaria ja keskkonnakaitse valdkondade vahelist koostööd."

Seepärast tähistatakse Euroopas juba üheksandat aastat antibiootikumiteadlikkuse nädalat, mis juhib inimeste tähelepanu võimalustele, mida igaüks meist saaks teha resistentsusohu vähendamiseks.

"Lisaks antibiootikumidele, mida kasutatakse inimmeditsiinis, on oluline antibiootikumiresistentsuse tekkimist ja levikut vältida ka loomakasvatussektoris," lausus maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. "Kuigi veterinaarravimitena kasutavate antibiootikumide müüginumbrid on looma kohta Eestis Euroopa riikide võrdluses õnneks seni veel väiksed, peame juba täna astuma samme, et antibiootikumide kasutamine oleks veelgi sihipärasem."

Ta seletas, et loomakasvatuses saab antibiootikumide kasutamist vähendada ennekõike bioohutusnõudeid ning farmihügieeni häid tavasid järgides loomahaigusi ennetades. "Nii nagu inimeste ravimisel tuleb ka veterinaarias kasutada antibiootikume üksnes arsti ettekirjutusel ning pidada kinni määratud ravidoosidest ja ravikestusest," ütles ta.

Maaeluministeeriumi eestvedamisel on välja töötatud veterinaaria valdkonda hõlmav "Mikroobide resistentsuse vähendamise tegevuskava aastateks 2016–2020", mis seab eesmärgiks tagada antimikroobsete ainete vastutustundlik kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel.