D-vitamiin on vajalik igas eas inimestele
Apteekrid, arstid ja tervisespetsialistid on üha enam mures vitamiini D vähesusega kaasnevate terviseriskide pärast. On leitud, et vitamiin D mängib olulist rolli nii luude tugevdamises kui ka kaltsiumi metabolismis.
Lisaks arvatakse, et vitamiin D võib mängida olulist rolli selliste haiguste nagu vähk, diabeet, multiskleroos ning mitmete bakteriaalsete ja viiruslike infektsioonide ennetamises.
Kogutakse usaldusväärset tõendusmaterjali
Kasvav tõendusmaterjali hulk viitab sellele, et vitamiini D defitsiit võib negatiivselt mõjutada kardiovaskulaarsüsteemi tööd. Kuid selleks, et leida, kas vitamiini D lisaks manustamine aitab südamehaigusi ennetada, on tarvis koguda rohkem kliinilist ning eksperimentaalset tõendusmaterjali.
Ühes Bostoni meditsiinikooli tehtud uuringus leiti, et vitamiini D defitsiit võib olla kõikide vanuserühmade seas väga tavaline.
Kuuest eksperdist koosnev uurimisgrupp tuli järeldusele, et kuna D-vitamiini leidub vähestes toiduainetes, on soovituslik olenevalt inimese vanusest ja kliinilistest näitajatest D-vitamiini päevase ülemise limiidi koguses juurde manustada.
Lisaks soovitati riskigruppi kuuluvatel inimestel mõõta seerumi 25-OHD taset, et vajadusel defitsiidis olevatele inimestele lisamanustamist soovitada. Väidetavalt ei ole hetkel veel piisavalt teaduslikku materjali, et soovitada, millisel grupil inimestest D-vitamiini defitsiiti ei esineks, seega ei saa ka veel soovitada, milline grupp inimesi ei peaks enda D-vitamiini taset üldse mõõta laskma.
D-vitamiini hulk väheneb koos vanusega
Lisaks on leitud, et D-vitamiini tase veres inimese vananedes väheneb. Väidetavalt johtub see napimast päikese käes viibimisest, loiumast naha võimest D-vitamiini toota ja toidust omastatava vitamiini D hulga vähenemisest.
Ühes mulle kätte juhtunud 1995. aasta Lancetis avaldatud uuringus mõõdeti talveperioodil D-vitamiini taset kokku 842 vanemal inimesel kokku 11 Euroopa riigis. 36 protsendil meestest ning 47 protsendil naistest oli D-vitamiini tase (25OHD) alla 30 nmol/l.
Huvitav on see, et kõige madalamad D-vitamiini näidud olid Lõuna-Euroopa riikides elavatel inimestel. Selle põhjus arvati peituvat vanemate inimeste tervislikus seisundis ning sealsete inimeste päikese kaes viibimise ebapopulaarsuses. Sealjuures olid arvestatavad negatiivsed faktorid inimeste päevane elukorraldus ning päikese käes pikkade varrukatega riiete kandmine. Kokkuvõtteks leiti, et olenemata Lõuna-Euroopa riikide geograafilisest asukohast, võivad vanemad inimesed nendes riikides olla D-vitamiini taseme poolest arvestatavas riskigrupis. Neile peaks soovitama kas muudatusi toidusedelis või tuleks neil tõsiselt kaaluda D-vitamiini lisaks manustamist.
Noortelgi on D-vitamiini puudus
Soomes tehtud uuringus, kuhu oli kaasatud 328 noort tervet täiskasvanut, leiti, et selles grupis oli D-vitamiini tase talve perioodil normist madalam.
Arvati ka, et D-vitamiini tase võib olla alla normi teistegi Põhja-Euroopa noorte täiskasvanute seas, kuigi nende päevane tarvitatav D-vitamiini hulk võib jääda soovitatava normi piiridesse. Selle põhjuseks arvati jällegi olevat vähene D-vitamiini kogus toidus ning vähene saadav päikesevalguse hulk.
Uuringu kokkuvõtteks leiti, et tulevikus tuleks suunata rohkem tähelepanu nii D-vitamiini tasemete kui ka selle vitamiini allikate uurimisele ning panustada D-vitamiini lisamanustamist hõlmavatesse teaduslikesse uuringutesse.
D-vitamiini defitsiit ka vanemate naiste seas
Ühe suure 2013. aastal ilmunud uuringu põhjal, kuhu oli kaasatud 7564 postmenopausis ning osteoporoosi diagnoosiga naist, leiti, et D-vitamiini defitsiit on vanemate naiste seas väga tavaline.
Andmeid koguti 25 riigist kokku viielt kontinendilt. 25OHD-seerumi tase oli 25–50 nmol/l 24,3% naistest. D-vitamiini tase näitas ka suurt korrelatsiooni sesoonsuse vahel ehk siis selle vitamiini tase oli madalam talveperioodil.
Sellist suurt negatiivset korrelatsiooni täheldati kõigis piirkondades. Ühes teises 2004.–2005. aastal tehtud uuringus, kuhu oli kaasatud 2606 postmenopausis osteoporoosiga naist, leiti, et 64%-l uuringus osalenud naistest jäi D-vitamiini tase alla 30 ng/ml-s.
Kokkuvõtteks võib öelda, et madal D-vitamiini tase on osteoporoosi põdevate naiste puhul väga tavaline ning sellele patsiendigrupile tuleks pöörata suuremat tähelepanu.
Mis kujul ja kui palju D-vitamiini lisaks võtta
D-vitamiini lisamanustamise võimalus võib olla näiteks selle vitamiiniga rikastatud toiduainete paigutamine toidusedelisse, kõrge kvaliteediga toidulisandite tarvitamine ning ka päevavalguse (sh kunstliku) käes viibimine.
Eesti Osteoporoosi Liit soovitab täiskasvanutel võtta D-vitamiini 800–1000 ühikut päevas.
Artikli autor on töötanud Inglismaa ja Austraalia apteekides.
TASUB TEADA
Vitamiini D normide vahemikud
Vere 25(OH) D-vitamiini sisaldus vitamiinipuuduse, -vaeguse, -küllastatuse ja -mürgistusseisundite korral.
Parameeter ja väärtus
Puudus < 10 ng/ml 0–25 nmol/l
Vaegus 10–30 ng/ml 25–75 nmol/l
Küllastatus 30–100 ng/ml 75–250 nmol/l
Mürgistus > 100 ng/ml > 250 nmol/l
