Keskmine haigestumus hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi oli 100 000 elaniku kohta 471,6. Keskmisest suurem oli haigestumus Harjumaal, Ida- Virumaal ja Narvas, Läänemaal ja Põlvamaal.

Sadikova sõnul on haigestunute vanuselist struktuuri analüüsides näha, et endiselt on haigestunute hulgas enim kuni 5 aastaseid lapsi. Haigestunute juurdekasv väikelaste hulgas siiski aeglustus, kuid hakkas kasvama jõudsalt koolilaste ja vanemaealiste (65 ja vanemad) hulgas.

Raskekujuline gripp

E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 33 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud 106 patsienti, neist 37 protsenti olid lapsed vanuses 0-4 eluaastat. Ligi 20 protsenti haiglaravile sattunutest olid tööealised (vanus 20-64), koolilaste ja vanemaealiste (65+) inimeste hulgas on haiglaravi vajanute hulk praktiliselt võrdne.

„Hooaja alguse iseärasuseks võib lugeda suurt hospitaliseerimist vajanute osakaalu laste ja noorukite hulgas,“ märkis Sadikova. Ta lisas, et suhteliselt kõrge, kuid samal ajal oodatav on hospitaliseerimiste sagedus vanemaealiste ning täiskasvanute, kuni 65a. vanusrühmas.

Raskekujuliste, intensiivravi vajanud gripijuhtude ülevaate jaoks edastavad Terviseametile andmeid Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Narva haigla ja Pärnu Haigla.

Viie haigla andmetel on alates jaanuarist vajanud gripi tõttu intensiivravi 13 inimest vanuses 29 - 91 eluaastat, üks patsient oli eelnevalt terve, ülejäänud kuulusid riskirühmadesse. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Terviseametile esitatud andmete alusel teavitati möödunud nädalal veel ühest gripist tingitud surmajuhust. Hooaja algusest on gripi tõttu surnud meie andmetel kaks inimest, mõlema vanus ületas 80 eluaastat, mõlemal inimesel oli kaasuvaid haigusi.

Soovitused elanikele

Kuna gripi ja ülemiste hingamisteede viirushaiguste levik jätkub, juhivad perearstid elanike tähelepanu asjaolule, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta.

„Haigestumiste sagenemine ja soov ruttu terveks saada on viimasel ajal rohkesti ärevust põhjustanud," kirjeldas olukorda Järveotsa perearstikeskuse perearst dr Diana Ingerainen. "Küllap on kohati jäänud mulje, et on olemas võtteid ja ravimeid, mis tavapärase 5-7 päevase kodus olemise asemel kohe homme tööle-kooli-lasteaeda aitavad minna. Paraku tuleb tõdeda, et sellist imerohtu ei ole. Isegi kergete sümptomite korral peab eelkõige puhkama, rohkelt jooma ja endale paranemiseks aega andma. On tavapärane, et vähemalt korra aastas haigestumus ülemiste hingamisteede viirushaigustesse tõuseb," selgitas dr Ingerainen.

Kui oled haigeks jäänud, siis informeeri sellest oma perearsti talle helistades. Seisundi halvenemisel võta perearstiga uuesti ühendust. Kui sa oma perearstiga kontakti ei saa, siis helista perearsti nõuandetelefonile 1220.

Puhkus ja piisav vedeliku tarbimine on väga olulised. Palavikku ja lihasvalu võid ravida tavaliste apteegist retseptita saadavate ravimitega. Paranemisel tuleb arvestada umbes nädalaga.