Kui varem arvati, et D-vitamiinil on oluline roll vaid luukasvus, siis viimaste uuringute järgi on leitud toimepunkte praktiliselt kõigis keha kudedes. See tähendab, et loodus on mingil põhjusel need sinna ehitanud. Nüüd tekivad küsimused – miks ja kas meil on oluline sellele tähelepanu pöörata?

Inimese arengus toimub eriti intensiivne kudede ja organite kasv lapse ja noorukieas. See on periood, kus puudujääke korvab noor organismi kõrge taastamisvõimega, mis keskeaks oluliselt langeb.

Pikaajaline organismi ülesehitusmaterjalide defitsiit avaldub lõpuks väiksemal või suuremal määral kehaliste vaegustena. Näiteks kuuluvad nende hulka autoimmuunsed haigused – diabeet, otseoporoos ehk luuhõrenemine, ägedad ülemiste hingamisteede infektsioonid (gripilaadsed nähud), depressioon jpm. Eraldi peab tooma ka välja füüsilise töövõime languse sõduri baaskursuse ajal, mis leiti kehalise töövõime uuringutes Eesti Kaitseväe ajateenijatel.

D-vitamiini defitsiidi põhjused

Miks meid huvitab just D-vitamiin? Tegemist on vitamiiniga, mille olulist puudumist ei ole võimalik täies mahus kompenseerida ka reguleeritud toitumisega.

Selle pikaajaline defitsiit ei pruugi avalduda koheselt tervisehäiretena, töövõime või koormustaluvuse langusena. Näiteks sõduri baaskursuse läbimise ajal teostatud uuringu andmed näitasid D-vitamiini defitsiidi väga kõrget levimust Eesti ajateenijate seas. Baaskursuse läbimisega seotud märkimisväärsete kehaliste koormuste taluvus oli neil aga vaatamata sellele võrdlemisi hea, mis avaldus nende organismis tervise ja töövõime puhul selgelt positiivse toimega füsioloogiliste kohanemisreaktsioonidena.

Nooremas eas on terviseprobleemid harvad ning seetõttu ei pöörata tähelepanu ka madalatele vereseerumi D-vitamiini väärtustele. Aga peaks pöörama!

Näiteks hingamisteede infektsioonid kahjustavad väga paljude mistahes eas inimeste tervist ja töövõimet ning moodustavad märkimisväärse osa tervishoiuasutuste koormusest. Metaanalüüs, mis hõlmas erinevates uuringutes osalenud ligi 11 000 inimese andmeid vanusevahemikus 0-99 aastat, tõi selgelt esile, et D-vitamiini manustamine toidulisandina parandab organismi vastupanuvõimet hingamisteede nakkustele. Seejuures on manustatava D-vitamiini toime seda tugevam, mida sügavama defitsiidiga algselt tegemist on.
Umbes neli kuud kaheteistkümnest on meil lootus looduslikule D-vitamiini tekkele, kuid ka seda tingimusel, et inimene on kontaktis päikesekiirgusega.

Loodus on seadnud nii, et ultraviolettkiirguse (UV-B) ülesandeks on toota otsesel kokkupuutel katmata nahaga D-vitamiini eelühendeid. Seega on vitamiini piisav teke ainumõeldav küllaldase päikesevalguse ja katmata naha olemasolul.

Eestis Tõravere füüsikute poolt mitmete aastate vältel tehtud mõõtmistulemused näitavad, et piisavalt kõrge UV-B tase tekib kusagil mai alguses-keskpaigas ning kestab kuni septembri alguseni-keskpaigani. Umbes neli kuud kaheteistkümnest on meil lootus looduslikule D-vitamiini tekkele, kuid ka seda tingimusel, et inimene on kontaktis päikesekiirgusega.

Tüüpiliseks takistuseks piisava reservi tekkeks on ilmastik ehk pilvised päevad, liigselt kattev riietus, kõrge vanus, suur füüsiline koormus, rasvumine ja oluliselt muutunud elustiil, võrreldes meie esivanematega.

Tänapäevased tööd ja tegevused on päevasel ajal enamasti siseruumides ja kontakti päikesega väheneb veelgi. Seega, on D-vitamiini madalad väärtused Põhjamaades elavate inimeste vereseerumis seletatavad, kuid sarnaseid probleeme on kirjeldatud ka lõunamaades, kus päikesekiirguse saadavus on kordades parem, kuid ikkagi esineb defitsiiti. Ka seal on probleemiks pikaajaline töö päevasel ajal siseruumides!

Eestis on selle teemaga aastast 2006 tegelenud dr Mart Kull Tartu Ülikooli sisehaiguste osakonna uurimisprojektide raames. Tema uuringurühmades osalesid valdavalt tugevalt heterogeensete käitumismudelitega vanema eagrupi inimesed. Läbiviidud uuringuid ei hõlmanud pikaajalisi perioode ning kontrollitud toitumist. Seega, arvestades varasemaid kogemusi, võime tõdeda, et teadmised hetkeseisust Eestis nooremaealiste populatsioonis on selgelt puudulikud.

Ajateenijad kui riskigrupp

Kas siis vanuses 19-25 ajateenijad on kõrgendatud riskiga rühmas või mitte? Lühidalt vastates – jah, on küll! Sest varasematel aastatel puudus selge ülevaade selle earühma vereseerumi D-vitamiini näitajatest.

Aastatel 2014-2017 korraldasid Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ja KVÕÜA sõjameditsiini ja katastroofi keskuse uurijad kolmefaasilise teadusuuring Kuperjanovi Üksiku Jalaväepataljoni ajateenijate peal, selgitamaks välja meie noormeeste seisund. Uurimisetapid olid järgmised:

  • 2014 november - 2015 mai, sügisese värbamise D-vitamiini näitajate hindamine;
  • 2015 juuli - 2016 mai, suvise värbamise D-vitamiini näitajate hindamine;
  • 2016 november - 2017 mai, sügisese värbamise D-vitamiini manustamisega projekt.

Uuringu esimeses kahes faasis hinnati noorte meeste loomulikku D-vitamiini depoode suurust ja käitumist aastaaegade rütmis. Viimases faasis hindasime Eestis sel hetkel lubatud maksimumannuse (1200 toimeühikut ehk TÜ) D-vitamiini manustamise mõju ajateenijatel. Kokku osales esimesel kahel etapil 193 ja kolmandal etapil 53 ajateenijat (26 D-vitamiini rühmas ja 27 platseeborühmas).

Kõige probleemsem leid oli valdav väga madalate näitajate esinemine vereseerumis (< 25 nmol/l), mis näitab avitaminoosi.
Kahe esimese pikaajalise uuringu tulemused, kus uuringus osalejate ajateenimise koht ning tingimused olid sarnased, on esitatud joonisel 1. Andmete paremaks mõistmiseks on horisontaalse kollase joonena märgitud tänapäevane soovituslik D-vitamiini normväärtus, mis on 75 nmol/l või rohkem. Väärtused 25-50 nmol/l loetakse hüpo- ehk vaegusstaadiumiks. Väärtused < 25 nmol/l hinnatakse avitaminoosiks, mille puhul kasutatavad reservid organismis puuduvad.

Graafikutel on selgelt näha, kuidas mõlemas uuringuetapis toimub sügis-kevad suunaline D-vitamiini langus. See näitab, mismoodi organismi kasutab süstemaatiliselt reserve ning märtsiks jõutakse avitaminoosi piirile. Sealt on aga veel umbes 1,5-2 kuud piisava päikeseintensiivsuseni ehk loomuliku tootmiseni.

Teine oluline näitaja on kõigis uuringuetappides normiväärtuste väga madal esindatus. Väike osa uuritavatest ületab normiväärtused juulist-oktoobrini, kuid kogu rühma kokkuvõttes jäävad keskmised väärtused alla normi.

Kolmanda uuringu tulemused on esitatud joonisel 2. Selles võrreldi kahe uurimisgruppi andmed, kus sügis-talvisel perioodil ühe grupi ajateenijad manustasid igapäevaselt D-vitamiini (üks kapsel, 1200 TÜ) ja teise grupi ajateenijad said platseebo kapsli (platseebogrupp). Kõigi uuritavate ajateenimise koht ning tingimused olid samad.

Selle uuringu tulemusena järeldati, et platseebogrupi andmed olid sarnased eelnevate uuringutega, kusjuures kõik näitajad D-vitamiini kohta seerumis olid normist madalamad ja lähenesid avitaminoosinäitajatele. Samas selles grupis, kes tarbisid D-vitamiin 1200 TÜ-d, olid keskmised näitajad selgelt kõrgemad, kuid normiväärtusteni ei küündinud.

Mida uuringutest järeldada?

Kolme uuringu tulemusena võib järeldada, et Eesti noormeeste D-vitamiini näitajad vereseerumis on selge sesoonse kõikumisega ning mõjutatud päikesekiirguse kättesaadavusest ja seetõttu on näidustatud minimaalselt 1200 TÜ D-vitamiini lisatarbimine.

Tendents, kus sügisesed kõrgemad näitajad kevadeks langesid, on vastavuses teiste uuringutega Norras ja Suurbritannias. Kõige probleemsem leid oli valdav väga madalate näitajate esinemine vereseerumis (< 25 nmol/l), mis näitab avitaminoosi. Ka suvised madalad näitajad olid meile üllatuseks.

Kokkuleppelist normi (75 nmol/l) esines kõigi uuritavate hulgas väga vähe. See viitab väga vähesele päikese ekspositsioonile ning tavatoidust saadavale D-vitamiini väga madalale osakaalule.

Ka uuringu kolmanda faasi tulemused (vt joonis 2), kus oli lisatud igapäevaselt 1200 TÜ D-vitamiini, näitasid et selline D-vitamiini doos ei olnud kahjuks piisav tõstmaks näitusid normi piiridesse, vaid üksnes suuteline hoidma sügisest vereseerumi D-vitamiini nivood.

Kokkuvõtteks, Eesti tingimustes on 19-25 aastastel noormeestel D-vitamiini „looduslik“ sisaldus vereseerumis madal ja 1200 TÜ D-vitamiini manustamine ei ole piisav kokkleppelise normi saavutamiseks. Kindlasti vajab see teema veel jätku-uuringuid, et leida probleemile parim lahendus ning anda nooremale põlvkonnale võimalusi hilisemate tervisehäirete ennetamiseks.

Viimase uuringu kõrge kvaliteedi annab just uuritavate homogeensus – sarnane vanus, koormus, riietumine ja toitumine, mis on meie tingimustes tegelikult võimalik vaid ajateenistuse ajal.
AUTORID:
  • Leho Rips – Tartu Ülikooli Kliinikum, Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, sporditraumatoloogia keskus
  • Hanno Mölder – 2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni meditsiinikeskus
  • Ahti Varblane – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Sõja- ja katastroofimeditsiini keskus
  • Indrek Olveti ¬– Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Sõja- ja katastroofimeditsiini keskus
  • Hele-Reet Lille – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Sõja- ja katastroofimeditsiini keskus
  • Terje Rammo – 2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni meditsiinikeskus
  • Saima Timpmann – Tartu Ülikool, sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
  • Mart, Kull – Tartu Ülikooli Kliinikum, Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, sporditraumatoloogia keskus
  • Vahur Ööpik – Tartu Ülikool, sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
  • Helena Gapeyeva – Tartu Ülikool, sporditeaduste ja füsioteraapia instituut

Tänusõnad


Avaldame suurt tänud kõigile uuringus osalenud ajateenijatele, kes loovutasid oma vaba aega ja pidid kannatama uuringuga seotud ebamugavusi.


Eriti suured tänusõnad 2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni meditsiinikeskuse personalile, tänu kellele said kõik andmed ja analüüsid tehtud. Ilma sellise toeta ei oleks antud projekt ilmselgelt õnnestunud.
KASUTATUD KIRJANDUS:
  • Aun, Margit. Dependence of UV radiation on climate factors. Reconstruction of UV doses in Estonia for past years. 2017
  • Bischoff-Ferrari HA, Giovannucci E, Willett WC, Dietrich T, Dawson-Hughes B. Estimation of optimal serum concentrations of 25-hydroxyvitamin D for multiple health outcomes. Am J Clin Nutr 2006; 84:18–28.
  • Dawson-Hughes B, Heaney RP, Holick MF, Lips P, Meunier PJ, Vieth R. Estimates of optimal vitamin D status. Osteoporos Int 2005; 16: 713–716.
  • Eesti Veterinaar ja Toiduamet. Vitamiinide ja mineraalainete maksimaalsed kogused. Juhendid. Pt. 2738.Vitamiinide ja mineraalainete ohutud maksimaalsed kogused toidulisandites. 2016. http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=711 (vt. 30.08.2016)
  • European Food Safety Authority (EFSA). Tolerable Upper Intake Levels for Vitamins and Minerals, Scientific Committee on Food, Scientific Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies- 2006 (February) http://www.efsa.europa.eu/sites/default/files/efsa_rep/blobserver_assets/ndatolerableuil.pdf (vt. 30.08.2016)
  • Gapeyeva H, Rips L, Varblane A, Olveti I, Ööpik V. Kaitseväe ajateenijate põlvevalu ja funktsioon. Inimressurss ja riigikaitse: Tervis. SJKK artiklikogumik (toim. L. Oja) 2016: 55-66
  • Ginde AA, Mansbach JM, Camargo CA Jr. Association between serum 25-hydroxyvitamin D level and upper respiratory tract infection in the Third National Health and Nutrition Examination Survey. Arch Intern Med 2009; 169:384–390.
  • Hyppönen E. & Power C. Hypovitaminosis D in British adults at age 45 y: nationwide cohort study of dietary and lifestyle predictors. Am J Clin Nutr, 2007; 85: 860–868.
  • Kull M Jr, Kallikorm R, Tamm A, Lember M. Seasonal variance of 25-(OH) vitamin D in the general population of Estonia, a Northern European country. BMC Public Health. 2009 Jan 19;9:22. doi: 10.1186/1471-2458-9-22.
  • Laaksi jt. Vitamin D Supplementation for the Prevention of Acute Respiratory Tract Infection: A Randomized, Double-Blinded Trial among Young Finnish Men. J Infect Dis, 2010; 202: 809-814.
  • Laaksi I, Ruohola JP, Tuohimaa P, et al. An association of serum vitamin D concentrations <40 nmol/L with acute respiratory tract infection in young Finnish men. Am J Clin Nutr 2007; 86:714–717.
  • Ruohola J.P. jt Association Between Serum 25(OH)D Concentrations and Bone Stress Fractures in Finnish Young Men. J Bone Miner Res, 2006; 21 (9): 1483-1488
  • SCF (Scientific Committee on Food) (1993). Nutrient and energy intakes for the European Community. Reports of the Scientific Committee on Food, Thirty First Series, EC, Luxembourg.
  • Wierniuk A, Włodarek D. Estimation of energy and nutritional intake of young men practicing aerobic sports. Rocz Panstw Zakl Hig. 2013; 64(2):143-8.
  • Ööpik V, Timpmann S, Rips L, Olveti I, Kõiv K, Mooses M, Mölder H, Varblane A, Lille HR, Gapeyeva H. Anabolic Adaptations Occur in Conscripts During Basic Military Training Despite High Prevalence of Vitamin D Deficiency and Decrease in Iron Status. Mil Med. 2017;182(3):e1810-e1818