Eestis elavad inimesed peaks D-vitamiini võtma nii suvel kui talvel
Teadlased on meie rahvast uurides teinud järelduse, et enamik eestlasi kannatab talveperioodil D-vitamiini puuduse all, mistõttu tuleb selle vähesust kompenseerida toiduga ja vitamiinipreparaatidega.
2007. aastal leiti Tartu Ülikooli sisekliiniku korraldatud uuringus, et talvel kannatab D-vitamiini raske puuduse (avitaminoos) all 8% ja selle vähesuse all 73% täiskasvanutest. Optimaalne D-vitamiini tase oli talvel vaid 3%-l inimestest.
Suvine D-vitamiini tase oli ootuspäraselt kõrgem, kuid ka siis oli ligi kolmandikul (29%) rahvastikust hüpovitaminoos ning optimaalne oli D-vitamiini tase vaid 12%-l uuritutest. Meie 56.–60. laiuskraadil on D-vitamiini sünteesiks vajalik hulk päikesekiirgust olemas vaid suvisel päeval kella 10–14 vahel.
D-vitamiin soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist peensoolest ning nende ainete talletamist luudesse ja hammastesse. D-vitamiin hoiab korras närvid, naha, südame ja lihased, toetab organismi immuunsüsteemi, aitab veresuhkrul püsida õigel tasemel, reguleerib vähirakkude teket, mõjutab mitme raske haiguse (nagu polüskleroos, autoimmuunhaigused jm) teket ja kulgu ning võimaldab verel hüübida. Seega võib öelda, et D-vitamiin on äärmiselt vajalik, sest mõjutab organismi nohust kuni vähkkasvajateni.
D-vitamiini taset peaks ka suvel jälgima rasedate, väikelaste ja noorukite puhul, sest kasvavas organismis saavad D-vitamiini puuduse tagajärjel kannatada kõige enam luud ning tekkida võib rahhiit. Selle vältimiseks lisatakse paljudes riikides D-vitamiini laste piimasegudesse, piima, hommikusöögihelveste ja mahla sisse. Ka Eestis on viimastel aastatel müügile toodud D-vitamiiniga rikastatud piim, toiduõli, määrdemargariin jm tooted.
