Eestis jäävad paljud kutsehaigused diagnoosimata
„Võrreldes teiste maadega diagnoositakse Eestis vähem kutsehaigusi. Erinevused on tingitud nii klimaatilistest eripärasustest kui ka töökultuurist. Skandinaavias pööratakse töökeskkonna ohutegurite vähendamisele rohkem tähelepanu ja investeeritakse töötervishoidu märksa rohkem. Haigusi diagnoositakse varasemates staadiumites ja taastusravi on kättesaadavam. Seega on meie number väiksem just sellepärast, et paljud kutsehaigused jäävad diagnoosimata,“ rääkis Qvalitas Arstikeskuse peaarst dr Toomas Põld.
Ülekoormusvigastused võivad tekkida nii üla- kui ka alajäsemetes, sealhulgas õla- ja kaelapiirkonnas, randmetes, küünarnukkides ja põlvedes, ning olla tingitud tööst, mis nõuab ebaloomulikku asendit ja ebaharilikke või korduvaid või kiireid liigutusi.
Vaevused võivad olla mitmesugused, alates ebamugavustundest ja nõrgast valust kuni tõsisemate haigusteni, mille põhjusel ei saa inimene tööl käia ning nõuavad isegi haiglaravi. Krooniliste vaevuste puhul võib ravi ja paranemine osutuda tihtipeale ebapiisavaks ja tagajärjeks võib olla eluaegne puue või töövõimetus. Töötaja jaoks tähendavad need isiklikke kannatusi ja sissetuleku kaotust, tööandjale ettevõtte tootluse langemist ning riigile suuremaid sotsiaalkindlustuskulusid.
Põllu sõnul on Qvalitas Arstikeskuses viimaste aastate jooksul palju leitud pehmete kudede haigusi, mis on seotud lihaste ülepingutusega, karpaalkanali sündroomi (randme piirkonna ülekoormusest tingitud haigus) ja liigeste kahjustusega, mis on samuti tekkinud ülepingest ja sundliigutustest.
Paljusid probleeme saab vältida või vähendada märkimisväärselt nende raskusastet, järgides kehtivaid tööohutuse ja töötervishoiu seadusi ning hea tava suuniseid, mis näevad ette tööülesannete hindamist, ennetusmeetmete kasutuselevõtmist. Tihti aga ei pöörata neile piisavalt tähelepanu ja tulemuseks on kutsehaiguste pidev kasv.
