Enim elektriõnnetusi juhtub kuni 10aastaste lastega


Elekter
Foto: Karin Kaljuläte

Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) statistika kohaselt toimus 2016. aasta I poolaastal 21 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles sai tõsisemaid vigastusi 2 ja kergemaid vigastusi 19 inimest, hukkunuid ei olnud.

2015. aasta sama perioodiga võrreldes (21 õnnetust- 1 hukkunu ja 3 raskelt vigastatut) on õnnetuste arv jäänud sarnasele tasemele, kuid vähenenud on raskete tagajärgedega õnnetuste arv.

Elektrist põhjustatud õnnetuste peamisteks põhjusteks on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras elektriseadmete kasutamine.

Enamus õnnetusi (81%) toimus kodudes või nende lähiümbruses, 19 % juhtudest olid tööõnnetused. Kodustes oludes toimusid õnnetused elektriohutusnõuete eiramise ja hooletuse tõttu, katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel või elektriseadmete kasutamisel mitteettenähtud otsatarbel.

Tööõnnetused toimusid elektritööde käigus jaotlates ja õhuliinidel. Tööõnnetuste põhjusteks olid elektriohutusnõuete eiramine ja hooletus, aga ka mittekorras elektriseadmed ja isikukaitsevahendite puudumine.

Piirkonniti toimus õnnetusi kõige rohkem Põhja-Eestis- Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal (76% õnnetustest).

Vanuselises jaotuses toimus enim õnnetusi kuni 10aastaste lastega (33% õnnetustest). Tüüpiliseks põhjuseks oli siin esemete pistmine pistikupesade kontaktidesse. Õnnetusi toimus ka katkiste juhtmete või pikendusjuhtmete tõttu toas ja õues ning mittekorras või oludele mittevastavate elektriseadmete tõttu vannitoas.

Elektriõnnetuste vältimiseks tuleb alati järgida ohutusnõudeid:
  • Elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja oludes;
  • Nähtava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada ega jätta laste käeulatusse;
  • Maja või korteri elektrisüsteemi on soovitav paigaldada rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest;
  • Kui elektriseadme ohutuse osas tekib kahtlus, tuleb pöörduda elektriala spetsialisti poole, mitte hakata seadet ise parandama;
  • Elektritöid võivad teha vastava ettevalmistusega elektritööde tegijad;
  • Lastega tuleb rääkida elektriga seotud ohtudest, sealhulgas elektriliinide ja alajaamadega seotud ohtudest. Samuti tuleb õpetada lapsi elektriseadmeid õigesti kasutama ning rikkega seadmeid ära tundma;
  • Tööõnnetuste vältimiseks tuleb kõigil asjasse puutuvatel osapooltel kinni pidada kehtestatud ohutusnõuetest ja –reeglitest.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare