Euroopa Liidu riigid mures leetrite leviku pärast

 (3)

Leetrivaktsiin
Leetrite vastu aitab vaktsineerimine.Foto: LUCY NICHOLSON, REUTERS

Kuigi Eesti on WHO poolt nimetatud nende riikide hulka, kus on suudetud leetritesse ja punetistesse haigestumine elimineerida, ei ole leetritesse haigestumise oht Euroopas sugugi kadunud.

Tänavu on registreeritud leetrite puhanguid mitmes Euroopa Liidu riigis, teatab terviseamet. Näiteks Rumeenias registreeriti ajavahemikul september 2016. a kuni märts 2017. a kokku 3446 leetrite haigusjuhtu. Seisuga 17. veebruar 2017. a on riigis kinnitatud ka 16 leetrite surmajuhtu, neil inimestel oli kas immuunpuudulikkus või eelnevalt kroonilisi haigusi.

Austrias on sel aastal registreeritud 69 leetrite haigusjuhtu. Eelmise aasta sama seisuga oli neil 28 haigusjuhtu. Saksamaal on registreeritud 203 leetrite haigusjuhtu, eelmise aasta samal ajal oli haigestunuid 326 haigusjuhtu. Itaalias 700 leetrite haigusjuhtu, haigestumus on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 230 protsendi võrra. Hispaanias on sel aastala registreeritud 35 laboratoorselt kinnitatud leetrite haigusjuhtu, neist kaks lapsed.

Belgias registreeriti ajavahemikul 20.detsember 2016 kuni 8. märts 2017. a 163 leetrite haigusjuhtu Valloonias, neist 15 olid tervishoiutöötajad. Kõik haigestunud vajasid haiglaravi.

Prantsusmaal on registreeritud leetrite haigusjuhtumeid sel aastal riigi erinevates regioonides, enim ohustatud piirkonnas Moselles registreeriti üle 50 haigusjuhtu. Ungaris on ajavahemikul 21. veebruar – 8.märts registreeritud 13 haigusjuhtu tervishoiutöötajatel. Meie naaberriigi Rootsi pealinnas Stockholmis registreeriti märtsis 3 uut leetrite haigusjuhtu.

Seotud lood:

Nakkushaiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangul kulgeb leetrite endeemiline levik Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Poolas ja Rumeenias.

Eestis registreeriti 2016. a kaks leetrite sisse toodud haigusjuhtu, nakkus ülejäänud elanikele ei levinud. 2017. a esimeses kvartalis Eestis leetritesse haigestumise juhte registreeritud ei ole.

Leetrite vastu aitab vaktsineerimine

Inimesed, kes ei ole leetreid põdenud ega vaktsineeritud leetrite vastu, on potentsiaalselt vastuvõtlikud leetrite suhtes. Vaktsineerida on võimalik leetrite, punetiste, mumpsi e MMR liitvaktsiiniga. Püsikindel immuunsus leetrite vastu kujuneb kahe MMR vaktsiini doosi manustamise järgselt.

Lapsi vaktsineeritakse Eestis immuniseerimiskava raames leetrite, punetiste, mumpsi liitvaktsiini kahe annusega ühe aasta ja korduv vaktsineeritakse kolmeteist aasta vanuses. 2016. a moodustas hõlmatus vaktsineerimisega 1-14-aastastel lastel 95,4%, korduvvaktsinnerimisega hõlmatus 14- aastastel oli 91,5%.

Leetrite-vastase vaktsineerimise soovitused täiskasvanutele

Isikutel, kes ei ole leetreid põdenud ja keda ei ole leetrite vastu vaktsineeritud, on soovitatav teha MMR vaktsiini 2 doosi vähemalt 4 nädalase intervalliga.

Isikutel, kes on vaktsineeritud ühe MMR vaktsiini doosiga, on soovitatav korduvvaktsineerimist ühe MMR vaktsiini doosiga.

Isikuid, kes on sündinud ajavahemikul 1980- 1992. a ja vaktsineeritud kahe leetrivaktsiini doosiga, on soovitatav korduvvaktsineerida ühe MMR vaktsiini doosiga.

Isikutel, kes on sündinud pärast 1993. a ja vaktsineeritud kahe MMR vaktsiini doosiga, pole vaja ennast korduvalt vaktsineerida.

Soovitav on vaktsineerimine isikutele:

  • kelle pereliikmetel on diagnoositud immuunpuudulikkus või kelle pereliikmed saavad keemiaravi või muud immuunsust mõjutavat ravi;
  • kes kavandavad reisi piirkonda, kus on kõrge leetritesse haigestumus;
  • kes töötavad tervishoiuasutustes, kuhu hospitaliseeritakse ja kus ravitakse leetrite kahtlusega/haigusega patsiente;
  • kes on leetrite kahtlusega patsiendi lähikontaktsed (72 tunni jooksul pärast nakatumist tehtud vaktsineerimine hoiab suure tõenäosusega haiguse kujunemise ära).

MMR vaktsiin on vastunäidustatud raseduse korral. Reproduktiivses eas naised peavad vältima pärast vaktsineerimist rasestumist 3 kuu jooksul (või arsti poolt soovitatud aja jooksul).


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare