Gripivaktsiin toimib vaid siis, kui vaktsiinisüst on tehtud õigel ajal. Millal on õige aeg?

 (2)

TERMOMEETER JA HAIGUS
Foto: Sven Arbet

Gripihooaeg on alanud ning seetõttu tuleks hakata mõtlema enda ja oma lähendaste vaktsineerimisele. Kõige kindlama ja ohutuma kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine, selle võiks ära teha just oktoobris.

Gripiviirus levib peamiselt õhkpiisknakkuse kaudu kokkupuutel nakatunud inimesega: aevastades, köhides, käteldes, kuid samuti esemete-pindade kaudu. Riskirühma kuuluvad vanemaealised, kroonilisi haiguseid põdevad inimesed, hooldekodude elanikud, rasedad, immuunpuudulikkusega või immuunsupressiivset ravi saavad inimesed, tervishoiutöötajad.

Nakatunud inimene ohustab teisi päev enne sümptomite tekkimist ning püsib nakkusohtlikuna kuni seitse päeva, väikelapsed kuni 21 päeva.

Kõige tõhusam ja odavam kaitse

Kõige kindlama ja ohutuma kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10-14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Vaktsineerida võivad ennast lasta kõik soovijad alates kuuendast elukuust.

Gripivaktsiine on turul kahte tüüpi: 3-valentne vaktsiin ning uus 4-valentne vaktsiin, mis annab esimesega võrreldes täiendava kaitse. Nagu igal ravimil, võib ka vaktsiinidel esineda kõrvalmõjusid, kuid vaktsineerimisest saadud kasu kaalub oluliselt üles nende tekkimise riski. Erandlikud on olukorrad, kus vaktsiinist tingitud tõsiste kõrvaltoimete tekkeks on põhjendatud risk ning sellisel juhul vaktsineerimist ei tehta.

Märka haigestumise sümptomeid

Seotud lood:

Gripi sümptomiteks on haiguse äkiline algus. Haigestunud inimesel tekib kõrge palavik (38°C ja rohkem), millele lisanduvad köha, peavalu, kurgu- ja lihasvalu või hingamisraskused. Paljudel juhtudel võivad kaasneda mitmed tüsistused, nagu ninakõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik.

Surmaga lõppevatest gripitüsistusest on levinuim viiruse põhjustatud interstitsiaalne pneumoonia, sekundaarne pneumoonia ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.

Eelmisel aastal suri gripi tõttu 47 inimest ning 113 inimest vajas haiglaravi. 90% lahkunutest olid vanemaealised ja/või hooldekodude elanikud. Raskete gripijuhtude tõttu elu kaotanud või haiglaravi vajanud inimesed ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.

Nagu eelpool öeldud, siis kõige kindlama kaitse gripi vastu on vaktsineerimine, kuid haiguse ennetamiseks on oluline meeles pidada ka järgmist:
  • Pese käsi!
  • Kui tunned, et hakkad haigeks jääma, siis mine kodutööle või võta tervisepäev. Samuti võta ühendust perearstiga. Kui töötada ei jaksa, siis võta haigusleht.
  • Ära käi haigena tööl, sest nii nakatad sa teisi (eriti avatud kontoris) ning pikendad ja raskendad oma haiguse kulgu!
  • Aevastades või köhides kata suu ja nina. Kui salvrätikut ei ole, siis häda korral sobib ka varrukas.
  • Väldi lähedast kontakti haige inimesega.
  • Väldi suu, nina ja silmade puudutamist. Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.
  • Toitu täisväärtuslikult, maga korralikult, väldi stressi ning tee piisavalt sporti.

Allikas: sotsiaalministeeriumi blogi

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare