Gripp on nõudnud Eestis juba kolm inimelu

 (30)

Kattepildid
Pilt on illustratiivneFoto: Marianne Kuusk

Haigestumine grippi kasvab, registreeritud on ka esimesed gripist tingitud surmajuhud. Kõik grippi surnud inimesed kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka raskete krooniliste haiguste tõttu, lisaks olid kõik ka vaktsineerimata.

51. nädalal (19-25.12.2016) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4560 haigestunut, neist 49 protsenti olid lapsed. Arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga viis protsenti, nende hulgas kahekordistus grippi või gripitaolistesse haigustesse haigestunute osakaal.

Haigestunute seas on enim kuni 5 aastaseid lapsi. Haigestumiste juurdekasv on aeglustunud laste vanuserühmades, kuid üle 30 protsendi kasvanud tööealiste ja vanemaealiste vanusrühmas.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu (sentinel-süsteem) registreeritud andmete põhjal saab grippi haigestumise intensiivsust hinnata ikka veel madalaks, gripilevikut aga laialdaseks. Haigestumine on jätkuvalt tõusutrendil.

Tänavusele gripihooajale iseloomulikuks võib pidada gripiviiruste varasemat kohale jõudmist. „Kui me tavaliselt hakkame gripiviiruseid registreerima jaanuaris ja viiruste leviku kõrghooaeg jääb veebruari või isegi märtsi, siis sel aastal algasid grippi haigestumised kuu aega varem,“ ütles gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova. „Haigestumiste üldarv püsib siiski veel madalal tasemel ja selle põhjuseks võib lugeda alanud koolivaheaega, sest reeglina haigestuvad esmalt enim lapsed. Teiseks põhjuseks võib pidada alanud pühi, mis tähendab, et inimesed ei pruugi pöörduda haigestumise korral kohe arsti poole. Hospitaliseerimiste arv näitab aga, et tegelik haigestumiste arv võib olla ametlikust statistikast suurem,“ lisas Sadikova.

Seotud lood:

Raskekujulised gripijuhud

E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 70 patsienti, neist 50 viimase kahe nädala jooksul.

Hospitaliseeritutest 25 protsenti on olnud vanusrühmas 0-4 eluaastat, 18,5 protsenti vanusrühmas 5-14 ja 12 protsenti vanusrühmas 15- 19 eluaastat. Haiglasse sattunutest tööealisi on olnud veidi üle 24 protsendi, vanemaealisi üle 18 protsendi.

Intensiivravi on gripi tõttu vajanud kuus inimest. Üks inimene oli vanuses 57 eluaastat, ülejäänud üle 65 aastast. Kõik kuulusid riskirühmadesse.

Kolme haigla andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal kolm inimest. Kõik kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka raskete krooniliste haiguste tõttu, kõik olid vaktsineerimata.

Ringlevate viiruste etioloogia

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 62 protsendini. Hetkel domineerib Eestis A gripiviirus alatüüp A(H3N2). Kinnituse said 129 A-gripiviirust ja 6 B- gripiviirused.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud gripiviirust 285 korral, neist 278 korral on olnud tegu A ja 7 korral B-gripi juhuga.

Haigestumine Euroopas

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust keskmiseks Bulgaarias, Prantsusmaal, Itaalias, Luksemburgis, Hollandis, Slovakkias, Šveitsis, Portugalis ja Põhja Iirimaal. Teised riigid hindavad haigestumuse intensiivsust veel madalaks.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare