Grippi on surnud juba 23 inimest

Terviseameti värske gripiinfo kohaselt on tänavusel gripihooajal surnud gripiga seotud tüsistustesse juba 23 inimest, mis on kolme võrra rohkem kui eelmisel hooajal.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole pöördunute arv 4. nädalal oluliselt ei kasvanud, grippi ja gripitaolistesse haigustesse haigestunute hulk nende hulgas isegi pisut langes. Haiglaravi on hooaja algusest alates vajanud 706 inimest, gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 23 inimest.

4. nädalal (23 -29.01.2017) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 6603 inimest, neist 44 protsenti olid lapsed.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 501,8. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Narvas, Läänemaal, ja Viljandimaal. Haigestumise kasvu märgiti Lääne-, Järva-, Harju-, Viljandi- ja Võrumaal. Mujal püsis haigestumine stabiilsena või oli langustrendis.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu (sentinel-seire) kaudu registreeritud andmetel langesid eelmisel nädalal gripitaolised haigestumised 10 protsendi võrra. Grippi haigestumine langes kõikides vanusrühmas, üksnes tööealiste seas püsis gripp samal tasemel.

Grippi haigestumuse intensiivsust võib endiselt hinnata keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks.

Üheksa haigla poolt edastatud andmetel on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud sel hooajal 23 inimest, neist üks 7-kuune laps, ülejäänud olid patsiendid vanuses üle 65 eluaasta. Kõik kuulusid gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud. Peamisteks riskiteguriteks on olnud vanus ja kroonilised haigused.