Iga viies põeb elu jooksul depressiooni
Üle maailma on depressioon praegu kolmandal kohal haigustest, mis põhjustavad puuet ja töövõime kaotust. Aastaks 2030 prognoositakse depressiooni tõusmist esimesele kohale. Ka Eestis esineb depressiooni üha enam. 2013. aastal diagnoositi depressiooni haigusjuhte ligi viiendiku võrra rohkem kui 2000. aastal.
Oma eluea jooksul haigestub depressiooni 15-20% inimestest, naised rohkem kui mehed. Noorte inimeste surma põhjuste seas on suitsiid teisel kohal ja 50% nendest suitsiididest on põhjustatud depressioonist.
Depressiooni diagnoos põhineb kliinilisel pildil ja selle kolm diagnostilist kriteeriumit on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Seisund muutub päevast-päeva vähe ja kestab vähemalt kaks nädalat.
“Depressioonile viitavad kaebused on alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, tihti ka unehäired, keskendumisraskused, isumuutused, alanenud enesehinnang, süütunne, trööstitu suhtumine tulevikku ning isegi enesekahjustusmõtted. Haiguse puhul on need kaebused kestnud vähemalt kaks nädalat. Depressioonis inimese toimetulek igapäevaelu ja tööga on häiritud, välditakse sotsiaalseid kontakte ning tihti eelistatakse välja minemise asemel koju jääda,” on selgitanud perearst ja Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli dotsent Kadri Suija.
Kõrvaltvaatajal ning ka kannatajal endal ei ole depressiooni alati lihtne ära tunda. “Kahtluste korral tuleks kindlasti arsti poole pöörduda,” soovitas perearst.
Ühe suurima probleemina püsib lõhe ravivajaduse ja inimeste võimaluste vahel pääseda ligi sekkumistele. Eelnevat silmas pidades on 2017 ülemaailmne tervisepäev 7. aprillil pühendatud depressioonile.
Loe ka Eesti Päevalehest lugu, kuidas töötukassa kuulutas hiljaaegu täielikult töövõimeliseks ka endise töövõimetuspensionäri Merlin Moondu, kellel on varem diagnoositud ärevushäire ja sügav depressioon. 33-aastane kõrgharidusega Moondu on siiani töötanud müügiesindajana, kuid on mõistnud, et see töö pole temale. „Kui hood tulevad peale, siis nutan, värisen, ei suuda tööle keskenduda. Pean pidevalt haiguslehe võtma,” selgitab ta oma Keila kodust.
